Kuidas liiklusraev mind peaaegu uudistesse ja ehk mujalegi viis

 (27)

Äsja sain ma tunda tõelist liiklusraevu, mis oleks võinud (eba)soodsa võimaluse tekkimisel õnnetult lõppeda. See liiklusraev tabas mind ennast ja see, kelle peale ma vihastasin, oli hallis universaalkerega Audis naisterahvas.

Vahendab Accelerista

(Vabandame, kuid loo avavideo on illustratiivne - toim)

Olgu öeldud, et mind ei ole tegelikult väga lihtne tõeliselt vihaseks ajada. Selleks läheb vaja erakordset rumalust või teistega mittearvestamist. Võimalik, et ka see naisterahvas on muidu eraelus täiesti normaalne inimene, lihtsalt autorooli tal minu silmis asja eriti ei ole. Mis ta siis tegi, et nii austava hinnangu ära teenis? Vastus väga lihtne – vana hea pikivahe.

Võiks ju mõelda, et kas pikivahe pärast tasub niimoodi vihastada. Ma mõtlesin sellele isegi. Mõne jaoks kindlasti ei tasu, aga mina ei ole selles osas mõni. Eeskätt põhjusel, et see on ohtlik, mistõttu selle üle tuleb jaurata, kuni probleem laheneb.

Kui inimene sõidab asulavälisel teel nii, et ma salongipeeglist ta auto esiotsa ei näe, sest see on nii lähedal, siis see on faking liiga lähedal! Kes mõtleb, et ma venisin suvaliselt keset teed ja proua tahtis lihtsalt mööda sõita, mõelgu uuesti, sest ma ei tee seda.

Kuidas ta sinna siis sai, kui ma ei veninud? Ta keeras kohe minu järel kodukandi külavaheteelt välja, ja esimese asjana, kui ma ta hammastega enda tagatiivast leidsin ja tuvastasin, et ta ise tekkinud olukorda ei korrigeeri ega mööda minna ei taha, tegin seda, mida sellistel juhtudel alati teen – andsin korralikult gaasi.

Seotud lood:

See aitas, aga kahjuks vaid seni, kuni ma Eesti vabariigis kehtiva seadusandluse hirmus ja eesliiklejatele järele jõudes kiiruse legaalsetesse piiridesse lasin (jah), Audi diisel oma veidi üle 100 kW kokku korjas, mulle väikese viivitusega järele jõudis ja kenasti samas vaimus jätkas. Kui ta pärast korduvat piduritulede näitamist samuti teist nägugi ei teinud, hakkasin ma mõtlema, mis juhtuks, kui peaksin mingil põhjusel järsult pidurdama. Need mõtted ei meeldinud mulle.

Õnneks läks tee lõpuks korraks kaherealiseks, VAG grupi toodang võttis aeglaselt, aga kindlalt selle, mis õigusega temale kuulus, ja võitis tervelt ühe autopikkuse. Mõnda aega sain ma jälgida, kuidas proua järgmise auto stangest ongstömi kaugusel sõidab. Lisaks võimaldas see mul näha tagaistmel turvahälli…
Loe edasi siit