Ühelt poolt saavad selles müristajas kokku kõik turundusklišeed, mis otsemaid padruneid otsima panevad – „Nelja uksega sportauto“, „Nelja uksega kupee“ jne – ent teisalt on tegu NII lihtsalt hallatava, NII ootuspäraselt käituva ja NII nauditava leluga, et kõik pastakast välja imetud loosungid on kohe andeks antud kui neljaliitrine V8 käima kõmatab. Tänu sellele autole sain ma ilmutuse osaliseks – seletuse leiate loo edenedes – ja sõidurõõmu osas seljatab see edevasse ülikonda rüütatud elajas isegi Porsche Panamera, mida saatev menu oli selle mudeli sünni peapõhjuseks.

Mercedes-AMG GT 63 4MATIC+

Antud auto näol on tegu esimese nullist projekteeritud neljakohalise AMG-ga ja ehkki erinevalt varasematest kahekohalistest pole selle bassihäälse mürakaru alus mudelipõhine – nelja uksega GT on loodud Mercedese MRA-platvormi najal, mille komponente kasutavad veel C-klass, E-klass ja viimane CLS – on tegu väga kiire luukpäraga.

Selle tippkiiruseks on kõige ägedamal juhul 315 km/h ja oktoobri lõpus läbis Mercedes-AMG GT 63 S 4MATIC+ Nürburgringi ajaga 7:25:41, mis teeb sellest masinast „Rohelises põrgus“ kiireima neljakohalise seeriaautode arvestuses.

Panamera on küll seest nägusam ja universaalkere korral ka väljast maskuliinsem, ent Mercedes mõjub rooli taga istudes tunduvalt kompaktsema autona, selle V8 hääl teeb korrapealt lapseks ja mitte ühegi auto korral pole mulle veel NII PALJU võhivõõraid ligi astunud, et öelda „teil on ilus auto“.

Mercedes-AMG GT 63 4MATIC+

Jah, on küll

Esmase komplimendi teenib auto esiosa eest, sest lisaks julgusele „hainina“ tagasi tuua väärib kiitust ka õnnestunud üldmulje. V8 mootorite korral on autode eritunnuseks esimese põrkeraua nurkades asuvad suuremad õhuvõtuavad, mida täiendavad difuusor-elemendiga tagumine põrkeraud ja neli rööpküliku kujulist summutitoru, millest esimene puudub kuuesilindrilistel versioonidel sootuks ja viimaste korral on ka summutitorud ümmargused.