Kuidas käituda autoavarii korral?
Esimene ja ka kõige olulisem reegel on kindlasti järgmine: kui avarii tulemusena said kannatada inimesed, tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112 ning kutsuda kohale kiirabi ja politsei. Püüdke dispetšerile võimalikult täpselt kirjeldada, kus asute ja mis juhtus. Mis puutub esmaabisse, siis siin on peamine hoiduda kannatanule veelgi suurema kahju tekitamisest.
Samuti peab politseid kohale kutsuma järgmistel juhtudel:
- kui liiklusõnnetuse süüdlane ei tunnista oma süüd;
- vaieldavas olukorras, mil pole selge, kes on avariis süüdi;
- kui avarii süüdlase käitumine on ebaadekvaatne (näiteks, kui inimene on alkoholijoobes);
- kui kahju sai riigivara (lagunes post, piirded, valgusfoor, liiklusmärk jne);
- kui teile tundub, et langesite pettusskeemi ohvriks.
Aferistid tee peal
Viimase punkti üle juureldes peab olema ülimalt tähelepanelik. Juhtumid, mil inimesed sätivad meelega oma auto teele ette, et lavastada avarii, on sagedased. Skeem on lihtne: saada teilt raha kohapeal või, kui te pole midagi kahtlustanud, taotleda hüvitist „puhtalt" ja rahulikult kindlustuse kaudu.
Kõige sagedamini sõidab selliste mahhinaatorite auto (loe: metallihunnik) teile vahetult ette ja pidurdab järsult. Ja tulemus on lihtne: teie ei suutnud taga sõitva autona vahet hoida ja seega olete seaduse järgi süüdlane just teie.
Teise variandi kohaselt trügib üks auto teid tagant, sundides teid rida vahetama. Teine sõidab aga samal ajal teiel „surnud nurka" ja tulemus on nagu eelmisel korralgi - teie olete süüdi, kuna segasite teise auto möödasõitu!
Petturid ülearus agaralt politseiga kohtuda ei soovi ja hakkavad teile lepitust ja ka otse kohapeal arveldamise võimalust pakkuma. Neil on selleks kindlasti palju suurepäraseid argumente varutud nagu „kindlustuse koefitsiendi suurenemine" ning „tüütud ja aeglased politseitöötajad".
Kui hakkate aga pettust kahtlustama, kutsuge kindlasti kohe kohale politseid ja kirjeldage neile võimalikult detailselt juhtunu sisu. Teil on vedanud, kui olite juhtunu hetkel autos kellegagi koos - pealtnägija on nendes olukordades vägagi kasulik.
Kõige tähtsam on ohutus!
Oletame, et avariis keegi kannatada ei saanud, ning ka pettureid pole näha. Juhtus, et jäite kogenematuse tõttu imetlema reklaamplakatit (kena neiut või nägusat noormeest, vaateakent vms) ning ei jõudnud pidurdada, mõlkides eesoleva auto. Peamine on mitte paanitseda! Võtke ennast kokku, teretage viisakalt maruvihaselt autost karanud juhti ning asuge tegutsema.
Peale esimene pahameele vaibumist tuleb otsustada, kuidas avarii vormistada. Kui olete koos teise avarii osapoolega otsustanud, et pole mõtet politseid kohale kutsuda (niigi on kõik selge) ning et hakkate ise protokolli vormistama, andke kahjustustele hinnang ning püüdke autod sõiduteest eemale liigutada, et liiklust enam mitte takistada.
Kui see ei näi võimalik, „teavitage" teisi liiklejaid sellest, et on toimunud avarii. Pange avariituled vilkuma ja asetage teele ohukolmnurk (linnas 25 meetrit autost tagapool, linnas väljas kuni 50 meetrit). Kõige olulisem on tagada ümberolijate ohutus ja liigseid riske vältida, seda eriti elava liiklusega linnatänavatel või kiirteedel.
Kuidas vormistada avariid
If Kindlustuse sõidukikahjude osakonna juhataja Taavi Kiibuse sõnul tekivad viivitused ja probleemid kindlustushüvitiste saamisega siis, kui inimesed suhtuvad toimunu kirjeldusse lohakalt. "Vahel seisame silmitsi sellega, et peale avariid vahetakse lihtsalt kontakte ning kindlustuse numbreid mõttega, et küll hiljem klaarida jõuab. Politseid kohale ka ei kutsuta, kuna üks avarii osalistest võtab süü omaks. Paar päeva hiljem, kui peab kindlustusse tulema, on igaühel toimunu kohta juba oma versioon. Kes on süüdi? Mida teha? Siis tuleb kõike juba tagantjärele välja selgitada."
Et mitte langeda pabermajanduse või kellegi kurja plaani ohvriks, vormistage avarii viivitamatult kohapeal. Hea oleks, kui käepärast on alati paar paberilehte ja kirjutusvahendeid. Mida täpsemalt olukorda kirjeldate, seda lihtsam on selles hiljem ka kindlustusfirmade esindajatel orienteeruda.
Protokolli tuleb kindlasti märkida:
1. avarii kuupäev, kellaaeg ja koht;
2. sõidukite omanike andmed (nimi, telefon, aadress);
3. sõidukite juhtide andmed (nimi, telefon, aadress, autojuhiloa number);
4. liiklusõnnetuses osalenud sõidukite andmed (mark, mudel, registreerimisnumber);
5. kindlustuspoliisi number, samas ka poliisi kehtivusaeg ning kindlustusfirma (kõikide liiklusõnnetuses osalejate jaoks);
6. toimunu kirjeldus vabas vormis;
7. avarii skeem;
8. avariis süüdlase tunnistus;
9. avarii osalejate allkirjad.
Eriti oluline on joonistada võimalikult täpselt liiklusõnnetuse skeem. Pange kirja tänava või tänavate nimed, mõlema auto liikumise suunad, näidake nooltega, kust poolt toimus kokkupõrge. Ärge unustage määrata ka kõikide osapoolte autode lõppasendeid. Protokolli koostamisel ärge lubage ebatäpsete numbrite kirjapanemist või ebamäärast sõnakasutust. Ärge kasutage fraase, mis võimaldavad mitmetimõistmist.
Igale liiklusõnnetuses osalisele peavad jääma identsed protokolli eksemplarid, kus on peal kõik allkirjad, mis garanteerivad esitatavate andmete õigsuse ning seletuskirja ja skeemi tõepärasuse.
Taoliste dokumentide vormistamine sobib vaid juhul, kui kahju puudutab üksnes sõidukeid. Juhul, kui liiklusõnnetuse tagajärjel said kannatada postid, foorid, bussipeatused ja muu riigivara, tuleb kohale kutsuda politsei. Kui vara on eraomand, kuid omanikku pole võimalik kohapeal tuvastada, tuleb samuti valida 110.
Kui allkirjad all ja vastastikku vabandatud, tuleb hoolitseda selle eest, et moondunud auto evakueeritud saaks. Omal jõul tohib minna vaid siis, kui sõiduki kahjustused on minimaalsed (muljutud amper jms). Kuid nii politsei kui kindlustajad ei soovita sellega üldiselt riskida, vaid kutsuda ikka kutsuda kohale teriler. Keegi ei tea ju täpselt, millised sõiduki elutähtsad „organid" sattusid löögi alla ning kuidas sõiduk juba järgmisel ristmikul käituda võib.
5 päeva kindlustusfirma teavitamiseks
Seaduse järgi on kannatanu kohustatud nii kiiresti, kui võimalik, teavitada toimunust kindlustusfirmat. See, kes on avariis süüdi, peab oma kindlustajaga ühendust võtma mitte hiljem, kui 5 päeva peale avariid. Selle aja jooksul peab süüdlane esitama kindlustusagendile toimunu kohapeal vormistatud dokumendid (kas enda või politsei poolt). Kui tähtaeg on möödunud, võib süüdlase vastu rakendada juba sanktsioone.
Iga kindlustusfirma soovib fikseerida kahjustused, mida sõiduk on saanud. Kohustusliku kindlustuse puhul saavad fikseeritud kannatanu poole sõiduki kahjustused, süüdlasel kaskokindlustuse olemasolul aga mõlema sõiduki kahjustused. Taavi Kiibus If Kindlustusest märgib ka, et sündmuskohalt põgenemise puhul või teiste asjaolude ilmnemisel (alkoholijoove) kaskokindlustus süüdlasele kahju ei hüvita.
Nii et kui olete lõhkunud posti, teavitasite politseid ja kindlustusfirmat - saate kaskokindlustuse järgi hüvitise (vastavalt teie lepingu tingimustele). Kui olete lõhkunud ning kohalt minema tormanud - ärge mingisugusele rahale lootke.
Vaidlusalused juhtumid ning pealtnägijate abi
Ülalpool kirjeldatud olukord on sündmuste ideaaljärjekord. Taolisi ideaalvariante esineb aga väga harva. Sagedamini juhtub, et süüdlane hakkab oma olukorda nähes end õigustama või siis ei ole süüdlast kohe tuvastada võimalikki. Sel juhul tuleb usaldada politseid, vormistavad nemad ju avariisid iga päev ning kindlasti teevad selgeks, kel on õigus ning kes on süüdi.
Vaieldavatel juhtudel saavad teid paljus aidata juhuslikud pealtnägijad. Püüdke leida kohalolijate seast või teie taga peatunud autojuhtide seast neid, kes nägid avariid selle dünaamikas, mitte ainult tagajärge. Vajadusel tõotage neile inimestele kompenseerida kõik nende kulutused ning pange kindlasti kirja nende nimed, telefonid ja aadressid. Kõik need andmed peavad olema kirja pandud ka politseiprotokolli.
Kui enne politsei kohaletulekut püüab teine avarii osaline teie silme ees avarii tagajärgi varjata (muudab oma auto asendit, koristab kildusid jne), püüdke pöörata sellele ka pealtnägijate tähelepanu ning käepäraste esemete abil jäädvustada esialgne koristamata asitõendite paiknemise. Tihtipeale sellised katsed oma süüd varjata ei vii kuskile - inimene lihtsalt ei ole võimeline sündmuskohta oskuslikult ümber korraldada ning see vaid süvendab olukorda.
Juhtudel, mil olukorda on raske selgitada, võib tähtsat rolli mängida ka sõiduki tehniline seisukord. Kui olete sõitnud tagant sõitnud sisse autole, millel ei tööta ükski pidurituledest, võidakse teid tunnistada ka süütuks. Peaasi , et te seda protokollis mainida ei unusta. Lõpplahendust võivad mõjutada ka kiilaks sõidetud rehvid või möödunud tähtajaga tehniline ülevaatus.
Niisiis...
Liiklusõnnetused, nii kurb kui see ka ei oleks, toimuvad regulaarselt. Sellest, kuidas juht käitub avarii sündmuskohal, sõltub tihtipeale ka asjade edaspidine kulg. Sularahaga abil asi kohapeal kinni maksta ning kiiresti toimunu unustada on ka omamoodi väljapääs, kuid miks siis iga kuu kindlustusmakseid tasuda? Riskikoefitsienti teil loomulikult tõstetakse, kuid ka sellega saab edasi elada.
Kui te pole süüdlane, ärge võtke kohapeal raha ning ärge leppige kokku „kohtuda siinsamas homme". Pärast võib osutuda, et remont maksab palju rohkem, kui teile maksti ning avarii süüdlane ütleb teile järgmisel päeval näkku, et näeb teid esimest korda elus! Või leiab hoopis hulga pealtnägijaid, kes väidetavalt nägid kõike ning teie muutute silmapilkselt kannatanust süüdlaseks.
Millist nimekirja siis oma auto kindalaekas hoida? Sellist: Avarii sündmuskohal:
- teha kindlaks, et inimesed ei saanud kannatada, vastasel juhul helistada koheselt 112;
- tagada enda ja ümberolijate ohutus (ohutuled ja -kolmnurk);
- koos kannatanud poolega otsustada, kas politseid on vaja kutsuda;
- koostada protokoll, kirjutada seletuskiri, joonistada avarii skeem ja saada kõikide osaliste allkirjad;
- kutsuda kohale autotreiler (1880 - Puksiiriabi, 15150 - Maanteeabi).
