Alates 3. juunist muudab Maanteeamet riikliku teooriaeksami ülesehitust. Kui varem võis olla ühel küsimusel mitu õiget vastust, siis nüüd on igal küsimusel ainult üks õige vastus.

Seda, milline uus eksam välja näeb, ning kas see on eelmisega võrreldes kergem või hoopiski raskem, sest nõuab päriseluga kursis olemist, saab omal nahal proovida siin. 32-aastase juhistaažiga spordiajakirjanik Peep Pahv tegi igatahes läbi ja jagab oma kogemusi.

Just päriselu-olukordade peas läbimängimine võib kogenematule juhile saada saatustlikuks ning ta eksamil läbi kukutada. Kui teooria läbimata, sõidueksamile ei lasta.

Kolmandik kukkus eksamil läbi

Uurisin Maanteeameti eksamiosakonna juhatajalt Tarmo Vanamõisalt, milline on senine riiklike eksamite tulem: mis vanuses inimesed eksamitele registreeruvad ning kui paljud neist testi esimesel korral puhtalt läbivad?

Maanteeamet ei tee statistikat selle kohta, mis vanuses inimesed esmakordselt eksamitele tulevad, aga üks huvitav suundumus siiski on: "Kasvav trend on, et eksamitele tulevad 50+ inimesed, eriti naisterahvad," sõnab Tarmo Vanamõisa.

Kasvab ka automaatkastiga autoga tehtavate sõidueksamite hulk: viimase kolme aasta jooksul on eksamite arv tõusnud kahesajalt seitsmesajani ja selle eelistajate hulk kasvab järjest.

2018. aastal lahendati Maanteeametis teooriaeksamit 34 329 korral ja tehti sõidueksamit 36 084 korral. Esimese korraga sai teooriaeksamilt läbi 67% eksaminandidest, sõidueksamil 58% juhikandidaatidest.

Ehk teisisõnu: kolmandik ei teinud ära teooriat ning veidi alla poole ei osanud sõita. Eksameid sooritatakse kõige paremini Haapsalus, Tartus, Jõgeval, Viljandis, Võrus.

Pekkis vasakpööre ja märkamatu punane tuli

"Teooriaeksamil oli kõige rohkem eksimusi liiklusmärkidega seotud küsimustes ning peatumise ja parkimise temaatikas," tõdeb Vanamõisa.

(Siinkohal tahaks öelda, et me teame seda, sest ümber vaadates näeb lugematul arvul oskamatuid parkijaid ja suvalises kohas suvaliselt peatujaid…)

Kuidas on lugu aga sõidueksamiga? Kõige rohkem sekkub eksamineerija juhtimisse, kui juhikandidaat üritab sooritada vasakpööret ja ei anna teed eesõigust omavale sõidukile.

"Lisaks sõidetakse tihti punase fooritule alt läbi ega anta teed jalakäijale," ütleb Vanamõisa. Kas tulevane juht ei tule selle pealegi, et pööret sooritades tuleb vaadata foorituld ja märgata endast nõrgemaid, jalakäijaid ja rattureid?

Maanteeameti mullune statistika on julm: jalakäijatega juhtus 12 õnnetust, milles hukkus 12 jalakäijat. Asulas juhtus 13 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neist 7 meie suuremates linnades. Autojuhid ei pea jalgsi käijaid ega ka rattureid millekski.

Teooriaeksam 30 ja sõidueksam 75 minutit

Autojuhi kandidaadil on aega oma teoreetiliste teadmiste laitmatuks demonstreerimiseks 30 minutit: kuigi B-kategooria eksami sisu muutub alates juunist veidi, jääb kehtima vana süsteem, kus 30le küsimusele on aega vastata 30 minutit.

Riikliku sõidueksami kestvus on kuni 75 minutit, millest sõit moodustab 45 minutit. Sooritatakse 3 harjutust, millest parkimine on kohustuslik.

Kuidas ära tunda "sõidugeenita" inimest?

Meie olematu liikluskultuuri ja liiga pika laibarea juures räägivad spetsialistid kiiruse laastavast mõjust: +10 on norm linnaliikluses, maanteel vajub jalg veel sügavamalt põrandasse.