Kolmepunkti-turvavöö juubelil toob Volvo turule kiirusepiiramise rakenduse ja joodikukaamera

 (14)
Kolmepunkti-turvavöö juubelil toob Volvo turule kiirusepiiramise rakenduse ja joodikukaamera
Volvo liiklusõnnetuste uurimistiimVolvo

Kolmepunkti turvavöö, tänu millele on ellu jäänud vähemalt miljon inimest, tähistab tänavu oma 60ndat sünnipäeva. Vöö leiutanud Volvo liigub turvalisuse teel aina edasi, tulevad kiiruse piiramise rakendus ja joodikukaamera. Aastate jooksul kogutud andmed õnnetuste kohta tehakse kõigile kättesaadavaks.

Kolmepunktiturvavöö, mida Volvo Cars esmakordselt esitles aastal 1959, on arvestuste kohaselt suutnud ära hoida enam kui miljoni inimese liiklusõnnetustes surmasaamise – seda mitte ainult Volvodes, vaid ka teistes sõidukites.

Ent uudne turvavöö on vaid üks abivahend inimelude säästmisel ja liiklusturvalisuse kasvatamisel. On veel hulk lahendusi, mida Volvo, mida muuhulgas teame kui turvalisimate autode looja sünonüümi, on oma autodes ammu kasutanud.

Mille poole teised tootjad aga alles pürgivad. Sestap tutvustaski Volvo Cars 20. märtsil algatust nimega E.V.A., mis hõlmab 60 aasta jooksul kümnete tuhandete liiklusavariide kohta kogutud andmeid, mida Rootsi autotootja on läbi aegade kasutanud oma sõidukite turvalisuse parandamiseks.

Volvo teeb E.V.A. kaudu oma aastakümnete töö digitaalselt kättesaadavaks kõgile autotootjatele, lootuses, et see aitab vähendada suurt ebavõrdsust sõidukite turvatehnoloogiate arendamises. Mis omakorda peaks tähistama peadpööritava progressi algust autotööstuses.

Sõbrale ja lapsele kiirusepiirang peale

Uute Volvodega ei saa tekkida olukorda, kus laps või sõber või lähedane võtab omaniku teadmata auto ja läheb sellega sõitma.

Nüüd on Rootsi autotootja astunud sammu edasi ja tutvustas kolmepunkti-turvavöö juubeli puhul lahendust, kus auto omanik saab määrata teistele kasutajatele kiirusepiirangu, üle mille neil sõita ei õnnestu.

Rakenduse nimi on Care Key ning see saab olema Volvode standardvarustuses 2021. aastast alates. Sellest on kasu juhtudel, kui nooruse uljus või vanaduse nõtrus paneb autot väärkasutama ja ajab kihutama – kui piirang on peal, siis seda niisama lahti häkkida ei saa. Sõidad korralikult või ei sõida üldse.

Care Key tutvustamisele eelnes tänavu märtsi algul tehtud, ja meiegi meedias vastukaja tekitanud teavitus, et Volvo piirab kõikide uute sõidukite tippkiirust 180 km/h alates aastast 2020. Selge signaal sigatsejatele, et kihutamine ei ole okei.

Volvo Cars’i tegevjuht Håkan Samuelsson kinnitas, et ettevõte soovib algatada diskussiooni selle üle, kas autotootjatel on õigus või lausa kohustus paigaldada oma sõidukitesse niisuguseid tehnoloogilisi lahendusi, mis muudaksid autojuhtide käitumist.

Nüüd kui niisugune tehnoloogia on saanud reaalsuseks, muutub see küsimus veelgi olulisemaks. Tippkiiruse piiramine ja Care Key on selle algatuse osad.

Ühtlasi näitavad need viise, kuidas autotootjad paremat liikluskäitumist toetades saavad võtta aktiivselt vastutust ja saavutada lõppeesmärgina olukord, mil liiklusõnnetused enam inimohvreid ei nõua.

“Oleme veendunud, et autotootjal on vastutus liiklusohutuse suurendamisel,” kinnitas Samuelsson. “Meie hiljutine otsus, piirata oma sõidukite tippkiirust on osa sellest mõttelaadist, niisamuti ka Care Key.”

Ta lisas, et paljud autoomanikud jagaksid meeleldi oma sõidukit pereliikmetega, kuid sooviksid tagada ka nende ohutut liiklemist: “Care Key on selleks hea lahendus, pakkudes täiendavat meelerahu.”

Joodikukaamera, jah, palun!

Lisaks digiandmebaasi avalikustamisele ja kiiruse piiramise rakendusele tutvustas Volvo veel ühte algatust, mille üle rõõmustaks ilmselt iga korrakaitsja. Nimetagem seda lihtsustatult joodikukaameraks.

Volvo on seadnud eesmärgi, teha lõpp inimohvritega liiklusõnnetustele, mille põhjuseks on joobes ja häiritud olekus autojuhtimine. Joodikud, narkomaanid, nuhvlinugistajad, siit tuleb joodikukaamera!

Miks? Sest liiklusõnnetuste peamisteks põhjusteks on kihutamine (viisakalt öeldes valesti valitud kiirus) ja joodiklus, olgu see siis põhjustatud mõnuainetest või meigivahenditest. Viimase kohta öeldakse kah viisakalt “ebaadekvaatne käitumine roolis”.

Need probleemvaldkonnad on üksiti takistuseks Volvo Cars’i nullvisiooni elluviimisel. Liikluses tuleb jõuda olukorrani, kus õnnetustes inimesed enam hukka või viga ei saa. Selleks aga on vaja nõrgem lüli – inimene saada normaalselt käituma.

Kui Ameerika Ühendriikides on NHTSA andmetel 2017. aastal ligemale 30 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetustest põhjustatud joobes juhtide poolt.

Loe veel

Eestis on see statistika veelgi rõlgem – peamised õnnetuse põhjused on turvavarustuse mitte kasutamine, joove, kõrvalised tegevused ja liigne kiirus. 2018. aastal – nagu ka varasematel – käivad omavahel tihti koos nii kihutamine kui joobes olek. Ei ole just julgustav.

Volvo Cars on veendunud, et joobes ja häiritud olekus autojuhtimisega tuleb tegelda. Selleks paigaldatakse sõidukitesse kaamerad ja sensorid, mis jälgivad juhti ning võimaldavad sõidukil juhtimise üle võtta olukorras, kus ilmselgelt joobes või ebaadekvaatses olekus juht ei reageeri hoiatusmärguannetele ja võib põhjustada inimohvritega liiklusõnnetuse.

Sellest, kas auto võiks kunagi rikkujad ka ise otse politseisse sõidutada, turvakardinate sünnist ja päris inimeste päris lugudest loe juurde Accelerista portaalist.