Rahvast on kogunenud kolm korda rohkem. Ukse ees tungeldakse. Igaüks tahab sisse pääseda, igaüks soovib maailma odavaimat autot esimesena näha. Vaevalt on autodelt katted tõmmatud, kui fotograafid lavale tormavad. Taas tõuklemine, sõim. Kaos. Siis tehakse plats puhtaks, kõik kamandatakse piirde taha. Vaid mõned valitud Euroopa insenerid tohivad nüüd seda vähem kui 30 000 krooni maksvat imesõidukit rahus ja vaikuses lähedalt uurida. Ja Auto Bild samuti. Esmamulje (mis pidi ju kõige tähtsam olema): kujundus on maitse asi, ja eks ole hullematki nähtud.

Koostekvaliteet mõjub üllatavalt soliidsena, isegi Volkswageni insenerid noogutavad tunnustavalt. Kuid mida nii odavalt toodetud sõiduk siis ikkagi teha suudab? Nano hindamisel tuleb pidevalt meeles pidada kaht asja. Esiteks hinda. Ja teiseks, et tegemist on veel näituseeksemplariga. “Lõpliku otsuse langetavad sügisel ostjad,” ütleb Ratan N. Tata Auto Bildile antud intervjuus. Seni aga on ülim tõde India imeauto kohta kõik see, mis New Delhi näituse 11. hallis õnnestus teada saada.

Filosoofia
Põhitõde on lihtne (nagu enamasti): neli ratast massidesse! Tata tahab praegu ühel motorolleril ja tavaliselt kaitsekiivriteta ringi liikuva neljaliikmelise perekonna tublisti turvalisemasse sõiduriista paigutada. Autosse, mida hindud ka osta jaksaksid.

Tehnika
Nano-tehnoloogia on samuti lihtne: nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik. (Vanematele lugejatele meenub siinkohal kindlasti sama hüüdlause üks teine kasutus). Ruumi säästetakse kõikjal. Kahesilindriline päramootor, pisikesed rattad, kütusepaagi kork autoninas “pakiruumi” luugi all, aku juhi ning paak kaassõitja istme all. Ära jäeti teine välispeegel, teine kojamees, roolivõimendi ja kõik võimalik kabiinist. Jäid vaid spidomeeter, kütusenäidik, suunatuled, klaasipuhasti ja — enesestmõistetavalt! — signaal. Saksa tehnikatki kohtab: Boschilt pärineb toitesüsteem, mõned elektrisüsteemi osad ja pidurid. Kliimaseade on ainult luksusversioonil.

Kujundus
Moodne, kuid arusaadavalt mitte suurilmalik. Disainer pärineb Itaaliast. Kuid auto proportsioonid ei klapi: rattad on munakujulise kerega võrreldes liiga väikesed. Mida veelgi rõhutab asjaolu, et autokere on India kehvade teedega toimetulemiseks kaunis kõrgele tõstetud (kliirens küünib 18 sentimeetrini). Liiga suurtena tunduvad ka esilaternad. Tagantvaade näeb päris kena välja, vertikaalsed laternaplokid peaksid Tata üldiseks kujunduselemendiks saama. De Luxe’i mudel mõjub oma kerevärvi kaitseraudadega mõjub märksa soliidsemalt.

Turvalisus
Tata ütleb, et Nano täidab laupkokkupõrkel Indias kehtivaid turvanõudeid. Külg- ja tagantpõrgetel olevat auto koguni Euroopa norme täitma projekteeritud. Mida on üsna raske kujutleda. Pole ju isegi turvapatju, kuigi võimalikule tulevasele eksportmudelile olevat neid lihtne lisada. Noh, vähemalt on India suurlinnades liiklus üsna aeglane…

Ruum
Ratan Tata seletab kohalikule suurimale konkurendile Maruti 800-le viidates: “Nano on 8 protsenti väiksem kui 800, kuid pakub reisijatele 21 protsenti enam ruumi.” Autosse mahub neli täiskasvanut. Või kaks täiskasvanut ja kolm last. Igatahes ei tohiks tagaistujad eriti suurekasvulised olla. Tagaistme seljatoe taha saab peita paraja diplomaadikohvri, esimesse pakiruumi mahub varuratta kõrvale keskmine reisikott.

Ökoloogia
India majandusteadlane, Nobeli rahupreemia laureaat Rajendra Pachauri nimetab Nanot “õudusunenäoks”. Ja mitte üksnes teda ei hirmuta mõte, et Hindustani poolsaare niigi pungil täis tänavatel kaherattalised sõidukid selle autoga asenduvad. Tata ütleb küll, et Nano täidab Euro 4 heitgaasinormi. Kuid pisikese sõiduki jaoks ei saa viieliitrist kütusekulu just ülearu väikseks nimetada. Süsinikdioksiidi pääst peaks kütusekulule vastavalt jääma alla 120 g/km. Nii või teisiti, Nano vastased kritiseerivad India sattumist veel suuremasse sõltuvusse naftast.

Hind
“Meest sõnast, …” hüüdis Ratan Tata Nano esitlusel üle rahvahulga juubelduste. Hind on tõesti selle auto tähtsaim osa. Baasmudel jääb ühe lakhi (100 000 ruupia ehk 27 013 krooni) piirist allapoole. Kuid lisanduvad maksud ja kohaletoimetamiskulud. Loomulikult maksab ka De Luxe rohkem, kuid hinnavahe baasmudeliga pole praegu teada. Et Tata on teatanud soovist Nanoga algusest peale kasumit teenima hakata, arvavad paljud eksperdid, et auto hind hakkab turulejõudmise järel hoogsalt tõusma. Korralikult varustatud eksportmudelite võimalikest hindadest ei tee Tata praegu juttu.

Tulevik
Tehnikapoolelt on kavas diiselmootoriga Nano turuletoomine. Kolme esimese aasta jooksul kavatsetakse Nanot müüa ainult Indias. Seejärel võivad avaneda turud Kagu-Aasias ja Aafrikas. Seni veel olematu noobelversioon võiks isegi Euroopasse jõuda.

Kokkuvõte
Unustage kõrk üleolek. Ärge hüüatage “öäk!”. Ärge rääkige, et see pole üldse auto. Olles kordki näinud, kuidas hindu pere rolleri seljas ühegi kaitsekiivrita läbi India provintside vuristab, vaatate Nanot hoopis teise pilguga. Selle auto olemasolul on vägagi selge põhjus: teda vajatakse. Miljonid hindud igatsevad oma autot. Nii on Tata loojad oma riigile arenguabi andnud.

Tehnilised andmed
• Kahesilindriline ottomootor autopäras
• töömaht 623 cm3
• võimsus 33 hj
• 4käiguline käigukast
• tagavedu
• pikkus/laius/kõrgus: 3100/ 1500/1600 mm
• kütusekulu 5,0 l/100 km
• tippkiirus 105 km/h
• rehvid ees 135/70 R 12, taga 155/65 R 12
• 4 ust • 4–5 kohta
• turvapatju pole
Hind: ligikaudu 27 000 krooni (maksude ja kohaletoimetamiseta).