1970te aastate teine pool oli majanduskriisi tõttu Volvo Car Corporationi jaoks kriitiline. USA ladudes oli 1976. aastal müümata 43 000 autot, ühinemine Saabiga jäi ära, riigi antavast miljardi kroonisest laenust loobuti ja selgus ka, et Rootsi autotööstus peab hakkama tootma ellujäämise nimel väiksemaid ja odavamaid autosid. Ja tõepoolest, 1976. aastal alustati odavama Volvo 300 seeriaga, kuid tuntuse on Volvo saavutanud just suurte, korralike autodega.

Niisiis, vaatamata probleemidele saavutas Volvo Grupi juht Pehr G Gyllenhammar edu, veendes direktorite nõukogu 1977. aastal heaks kiitma Projekti 1155, millest sai hiljem Volvo suurte sõiduautode 700-seeria.

1977. aastal esitleti Carrozzeria Bertone kujustatud ja toodetud 200-seeria kupeed Volvo 262C. Seitsmekümnendate lõpus hakkaski Volvo käsi paremini käima, 1982. aastal tutvustati kujustusosakonna juhi Jan Wilsgaardi eestvõttel loodud ja 200-seeriat asendavat Volvo 700-seeriat. Kõigepealt asuti pakkuma mudelit 760 ja kaks aastat hiljem ka mõnevõrra lihtsamat mudelit 740. Viimase universaalkerega variant on osutunud väga populaarseks.

1985. aastaks jõuti toodangu mahuni 400 tuhat autot aastas, sama aasta Genfi autonäitusel toodi välja stiilne kupeemudel Volvo 780 Bertone, kujustajaks Nuccio Bertone ja seda toodeti Itaalias Torinos. 1912. aastal loodud Bertone on kujustanud Alfa Romeo, Citroeni, Ferrari, Fiati, Iso Rivolta, Lancia, Lamborghini, Maserati, Mercedes Benzi, Opeli autosid. Volvo 780 meenutab muide külgvaates sportautot Maserati Biturbo.

Volvo 780 on 700-seeriast elegantsema ja madalama joonega sõiduk. Ta tehti veidi kõrgem oma eelkäijast, mudelist 262C, kus pearuumi napiks jääma kippus. Kuuldavasti eelistati autot tema teistest Volvodest luksuslikuma sisu poolest. Nahkistmeid pakuti kolmes värvitoonis – heledad, pruuni-mustaga ja sinise mustaga. Vastavat värvi tehti ka armatuurlaud ja uste sisemised katted. Armatuurlaud ja uksepaneelid vääristati naturaalpuiduga. Huvitav lahendus on ekvalaiseriga helisüsteem. Istmete reguleerimine käib elektriga.

Kõige esimesed mudelid said 760 pärit koos Peugeot‘ ja Renault’ga arendatud 2,8 liitrise V6 mootori, mis andis välja 155 hobujõudu. Seda mootorit on üldiselt peetud probleemseks, kuna nukkvõllide õlitus võib soovida jätta. Veidi väiksem hulk, ligi 3000 sõidukit said aga 2,3 liitrise turbomootori. Pakuti ka diislit ja kaheliitrist mootorit. Kõige haruldasemad olid aga 2liitrise 16klapiga mootoriga B204GT mudelid, mida toodeti vaid 165 tükki.

Volvo 780 toodeti aastatel 1986-1991 kokku 8518 autot. Kõige rohkem, üle 5600 müüdi neist USAsse. Itaaliasse jäi üle 1300, Rootsi üle 500, Jaapanisse, Kanadasse ja Prantsusmaale vähem.

Aprilli lõpus on Maanteeameti liiklusregistris vaid kolm Volvo 780. Võrdluseks, kordades praktilisemat mudelit 740 ja 745 on kokku 924 autot ja mudelit 760 on 143 tükki. Üks Eestis sõitev Volvo 780 toodi siia vaid 70 000 kilomeetrit sõitnuna üheksakümnendate alguses Rootsist, kui ta kuulus ühele meditsiinikontserni omanikule. Autoalal tegutseva tänase omaniku sõnul on tegu väga mugava, siinmail probleemivabad 30 000 kilomeetrit läbinud sõidukiga.

Kes tunneb huvi või plaanib endale säärase sõiduki soetada, saab neid otsida Rootsi kuulutustelehekülje Allaannonser või Saksa Mobile kaudu. Hinnad on majandussurutise aegsetega võrreldes mõnevõrra tõusnud, Rootsist saab „midagi“ kätte ca 40 000 SEKi eest, Saksa hinnad on paarist tuhandest 14 000 euroni. Ja vaadata saab ka USAsse, sealsed autod on muide vastavalt nõuetele lisasuunatulede ja pisut pikemate kaitseraudadega.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!