KLASSIKA: 40-aastaseks saanud VAZ 2102 imeilus eksemplar Eestist
Fiati pealik Gianni Agnelli kirjutas Vneštorgiga alla teadus-arendusalasele koostöölepingule, mille järgi Nõukogude tehas asus valmistama vananeval Fiat 124'l baseeruvat mudelit VAZ 2101. Komsomoli löökehitusena valminud tehases saidki 1970. aasta aprillis valmis esimesed „null ühed“.
Kaks esimest autot olid sinised, neli järgmist kirsipunased. Tegu oli katsepartiiga ning sama aasta oktoobris läkitati Moskvasse esimene ešelon „null ühtesid“. Juba järgmisel aastal saavutati tootmismaht üle 170 000, 1973. aastal aga juba ligi 400 000 ja jõuti miljoni Žigulini.
Esimestel autodel kasutati osaliselt ka Itaalia detaile. Auto maksis uuena umbes 5000 rubla, autoturgudel kasutatuna mõni tuhat rohkem. Algselt lihtrahvale mõeldud auto ei saanud selleks, mida loojad plaanisid, kuna nõudlus oli tohutu ja jutt autoostu lubadest tundub vene aega mitte kogenutele pehmelt öeldes kummaline.
Nimi Žiguli saadi ajakirja Za Rulem küsitluse tulemusena. 1980 aastatel, kui auto minetas oma prestiiži, hakati teda rahvasuus „kopikaks“ kutsuma. Rahvusvaheline nimi Lada laenati Tšehhi õmblusmasinate valmistajalt. VAZ tähendab vene keeles „Volžskii Avtomobilnõi Zavod“, hiljem sai tehas nime AvtoVAZ.
1971. aastal asuti Togliattis valmistama universaalkerega mudelit VAZ 2102, mis põhineb Fiat 124 Familiarel. Nii et „null kaks“ sai tänavu 40 aastaseks. Auto oli mõeldud praktiliseks kasutamiseks, tagavedrud ja amortisaatorid olid jäigemad ning lisalaadungit sai kahe sõitja korral panna autosse 250 kg.
Esmalt oli autol „null ühe“ mootor silindrimahuga 1,2 liitrit, mis arendas võimsust 58 hobujõudu. Ekspordiks mõeldud mudelil 21021 oli 1,3 liitrine mootor ja mudel 21023 oli varustatud 1,5 liitrise ja 77 hobujõudu arendava „null kolme“ mootoriga, mida peeti omal ajal parimaks.
Nagu „null ükski“ oli universaalkerega mudel suhteliselt lihtne – istmed ilma peatugedeta, lähitulede ja aknapesu lülitamine käis armatuurlauas vasakul pool rooli olevate nuppude, mitte roolisambal olevate hoobade abil. Auto tagaluuk lasi tihendi vahelt tolmu läbi ja oli aldis roostetama.
Elektriautode (taas)tulekul on paslik rääkida ka eksperimentaalmudelist VAZ 2801, Nõukogude elektriautost, mis tuli välja 1980. aastal. „Null-kahe“ baasil valmistatud sõidukil oli 2 ust ja tagaosas olid nikkel-tsinkakud. 2801 ei jäänudki näitusesaali vaid neid kasutati palju Ukrainas toidu ja posti vedamiseks ning Zaporožje telerite remondi ettevõtte Garant teenistuses. 50 valmistatud mudelist on järel vaid vähesed, needki bensiinimootoritega varustatud. Paar-kolm elektriautot olevat ka veel alles.
Kuni 1985. aastani toodetud VAZ 2102 järeltulija oli VAZ 2104, mis oli oma olemuselt universaalkerega „null viis“.
Forte otsis Eestist korralikku „null kahte“ ja sattus Ladaklubi eestvedaja Mehis Pärna juhatusel kokku Tallinna lähistel Hüürus elava ja garaažis toimetava Imre Nõmmikuga. Nõmmikul on olnud seitse VAZ 2102, kuid corrida värvi 1976. aastal valmistatud ja vanasõiduki taastamise akti järgi 98,7 protsenti originaalse ning ka originaalvärvi „null kahe“ leidis ta Lada klubi kuulutusteveerult. Müüja soovis pinda vabastada ja vaid 75 000 kilomeetri sõitnud ja kaitsva movilliga kokku möksitud auto vahetas soodsatel tingimustel omanikku. Täna on sõidukil vanaauto autentsust tõendav must numbrimärk.
Nõmmikul on õue peal ka korralik 1980. aasta „null kuus“. Ta räägib, et kolm aastat tagasi olnud tal hoovi peal paarkümmend sõitvat autot, see aga hakkas üle jõu käima – küll sai mõnel kindlustus läbi, küll oli vaja õli vahetada.
Hetkel püüab mees kokku panna tõelist „null nelja“. Nimelt olevat VAZi tehas plaaninud 2102 järeltulijaks universaalkerega „null kolme“, autot, mil on „null kahe“ saba ja „null kolme“ nina koos sisustusega. Niisuguseid prototüüpe teinud tehas 4 tükki.
Telekommunikatsiooniettevõttes leiba teeniva Imre Nõmmiku autotaastamishaigus algas isa muhuzapakast ning nii ongi ta hingelt muhumees - ZAZ 965 entusiaste koondava Muhuklubi looja. Eelmiseks uunikute talveralliks valmistas ta koos sõbraga 52 õhtuga muhu, mis varustati Subaru Libero mootoriga.
Artikli juurde riputatud YouTube klipp räägib küll omal ajal populaarsest kärutelgist „Skif“, kuid kuna seda veab „null kaks“ ja mändide järgi võiks arvata, et klipp on tehtud Baltikumis, otsustasime ta siia lisada.
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
