Kevadel tuleb auto krobelisest talveunest üles turgutada
Hoopis teisiti tuleb käituda oma igapäevase sõiduvahendiga, millega terve talv ja sellele eelnenud sügis üle elatud. Iga auto saab talvel kõvasti vatti, sest temperatuuride kõikumine on hiiglama suur, lisaks niiskus ning kontrast ülesköetud salongi ja õues paukuva pakase vahel. Kindlasti olete libedal teel ka veidi lumevalle riivanud või ehk õnnetumal kombel kedagi kergelt koksanud, mida meenutavad kriimustused ja pisimõlgid kereplekil. Ning tagatipuks on saabunud kevad, mille murendatavad tänavad ähvardavad vaesest autost veel viimase hingeraasu välja nüpeldada.
Klaas pilgule klaariks!
Alustagem lihtsaimast: kuidas muuta jääst, liivast ja porist kriimustatud tuuleklaas taas klaarilt läbipaistvaks? Vahetada see suvise esiklaasi vastu? See on mõistagi jamps, ent kirgas kevadpäike paistab julgelt autodesse, joonistab armutult välja iga viimsegi kriimu ja muudab pisemagi veepritsme võimsaks plekiks vaateväljal. Taolistest probleemidest üle saamiseks on õnneks olemas autoklaaside vetthülgavaks ja seega kirkalt läbipaistvaks tegemiseks mõeldud töötlus. Auto liikumisel tekib ju tuul ning miks ei võiks see ise, kojameeste pideva sähvimise asemel, vee klaasilt minema puhuda?
Esmalt lennukitööstuses kasutusele võetud töötlus on lihtne ning paremal juhul püsib esiklaas mitukümmend tuhat kilomeetrit kirgas ja klaar. Eriti selgelt on autoklaaside vetthülgavaks muutmisest kasu hämaras ja pimedas sõitmise hõlbustamiseks. Vetthülgav töötlus muudab klaasi pinna äärmiselt libedaks, vesi koguneb hirmunult suurtesse tilgaformatsioonidesse ning kihutab, saba jalge vahel, minema! Vetthülgava klaasi saavutamine pole mingi keeruline tegevus, mida peaks kindlasti teenindusse tegema sõitma. Sellega saavad kõik juhid ka ise hakkama. Õige töötluse leidmiseks on lihtsaim viis otsida internetis vastavaid märksõnu – nagu ikka.
Veermik kõrvale vaikseks!
Pehmel lumel sõites ning ka jääl libistades tundub iga auto päris vaikne ning peaaegu nagu uus. Lume krudin matab enese alla kõikvõimalike võllide kõikvõimalikud undamised ning sõiduvahend näib ideaalses korras. Kuni lumi ära sulab ning tekivad augud, kuhu komistades auto lonkama hakkab ning peagi põduralt kõikjalt seeliku alt koliseb. Tõsi, teinekord maksab veermiku remont sõltuvalt mudelist üsna krõbedat hinda, eriti kui on tegu mõne tujukama, näiteks Itaalia autoga, mis igal aastal sisuliselt veermiku vahetust vajab. Ent kunagi ei saa lubada veermiku remondi edasi lükkamist ning selle mõtte taas ja taas kordamisest!
Nii kui kusagil kardad kolinat kuulvat, nii kontrolli kohe järele, kas on põhjust mõni kummipuks välja vahetada või ehk juba mingi suurem detail. Kui asi üksnes puksides, pääsete kergelt ja soodsalt, kui neid kautšukist kõõluseid õigel ajal vahetada aga ei otsustata, otsustatakse ühtlasi lihtsalt hiljem toimuva suurema remondi kasuks – mis pole enam kellegi huvides. Hea sohver on ka hea kuulaja ning et selleks saada, tuleb õppida oma autot lihtsalt kuulama. Alguses viib see ehk tõesti päris paranoilise seisundini välja, kus iga krõps ja plõks näib kahtlane, ent õige pea tabad end teadmast, millal koputas autopõhjale teelt lennanud kruusatükk, millal andis enesest märku väsiv veermikudetail – üks hääl tuleb auto väljast, teine justkui auto organismi seest.
Kerele spetsialisti kiitus!
Kui õli jm. mootorile ning ülejäänud autole vajalike vedelike taseme ning vanuse jälgimine ei valmista keskmisele sõidukiomanikule raskusi ega tee ka suurt peavalu, kui vastavad märkmed ja meeldetuletused oma nutifoni talletada, siis üht asja ei suuda tavaline autoomanik kuidagi adekvaatselt hinnata ning selleks on kere korrosiooni seisukord. Kui juba pilgule on näha, et kusagilt roosteta, siis roostetas seal tegelikult küllap juba ammu ning imepisikesest täpist sai lihtsalt vaikselt pung, millest kevadvete niiske vulina saatel uhke roosteroos võis puhkeda.
Et midagi sellist ei juhtuks, tuleks võimalusel lasta oma auto kere just kevadel töökojas spetsialisti pilgu ja tema masinate abil üle kontrollida. Nii leitakse nõmedatesse kohtadesse tekkinud kriimud ning värvikahjustustest roosteplekikesteks arenema kippuvad defektid kindlapeale üles. Säilib auto keregarantii ning sohvril säilib meelerahu, et kusagil põhja all, kus praeguste ilmadega eemaletõukavalt porine, märg ja mudane, mingigi julm roosteusside perekond ei tegutse.
Vaheta või vahata!
Autoga on hoopis rohkem vaeva kui inimesega, kel soovitatakse käia oma keha, hambaid, organeid käia arstide juures kontrollimas ehk kord paari aasta tagant, kui just otse remonti minema ei pea. Autod on inimesest hapramad, paljud neist on teadlikult loodud just teatud perioodiks vastu pidama, et siis kliendile uue mudeli müüa saaks. Teisalt läheks inimeaga võrreldava elutsükli garanteerimine ühe automobiili jaoks hiiglama kalliks ning poleks tehnika aina ülbemalt kiirustava arengu taustal lihtsalt loogiline.
Autosid peamegi päris sageli vahetama. Et sellest mingikski ajaks pääseda, tuleks neid aga hoolikalt vahatada. Muidu saad sellega ka ise hakkama, ent ühe korra kevadel ning ühe korra sügisel leiad ehk need täiendavad kümned eurod, et masin tõeliselt elustavasse kerehoolitsuste kuuri usaldada. Mõnes neist minnakse auto pinnale uue elu andmisel suisa nanotasandile välja, mis pole kvantarvutite ning osakeste kiirendite ajastul enam mingi nali või reklaamitrikk. Hoopis tasuv värk, mis auto vahetamise põhimõtteliselt vahatamisega välja vahetada võib. Siirast sõidukihoolt sellekski kevadeks!
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
