Kasutatud: BMW 3. seeria – igaühele midagi
1998. aastal toimus vähe märkimisväärset - transvestiit Dana International võitis Eurovisiooni, George Michael tuli kapist välja ning majandusinimestele tekitas muret Vene kriis. Automaailmas lõi laineid Euroopa enimmüüdud sportsedaani põlvkonnavahetus. BMW saatis eduka E36 pensionile (kuigi universaali, kabrioletti ja kupeed toodeti mõnda aega veel edasi).
Uus põlvkond pälvis üldise heakskiidu. Esialgu pirtsutasid ajakirjanikud suhteliselt igava kujunduse peale küll nina. Pärast esimesi sõiduproove oli aga selge, et uus klassiliider on sündinud. Eestlaste huviorbiiti jõudis 3. seeria massiliselt oma hinda hästi hoidva kasutatud autona.
Ekstravagantsusi ei esine
Välimuselt on kõik 3. seeria BMWd olnud pigem tagasihoidlikud. E46 ümarate nurkadega sportlikku keret võib pidada õnnestunuks - vähemalt linnapildis tuunijate mudelieelistusi jälgides. Autost õhkub dünaamilisust ja soliidsust, mis peaks sobima nii 20. eluaastates playboy'le kui natuke vanemale pereisale või -emale.
Samuti on turul valida erinevaid kerevariante tavalisest sedaanist ja kupeede-kabriolettideni. Kupee on oma pikema esiosa, raamideta külgklaaside ja sportlikuma esikaitserauaga disaini mõistes selgelt mudeliperekonna parim esindaja. Interjööri materjalid on E46-l samuti esimesest klassist.
Pehme kattega armatuurlaud, juhi poole keeratud keskkonsool ning selged BMW-likud näidikud õhkavad kvaliteeti. Kuigi 3. seeria pole kunagi ruumikusega hiilanud, ei teki nelja inimese ja nende pagasi transportimisega häda. Kupee madal katuseprofiil ei pane tagaistmel reisivaid pikemaid kodanikke siiski just rõõmust rõkkama.
Mootorid - otto hea, diisel veel parem
Mootorid on olnud läbi aegade BMWde tugevaim külg. Juba margi nimi - Bayerische Motoren Werke - ütleb, millele rõhutakse. Baieri mootoritehase kuuesilindrilised on oma võimsuse, pööretealti loomu ning siidise käigusujuvusega alati omasarnaste tippu kuulunud. E46-l pakuti neid alates kaheliitrisest töömahust ning lõpetades 3,2-liitrise M3'ga.
2000/2001. mudeliaastaks muudeti mootoreid ja nende tähistusi: 320i sai 2,2-liitrise 170 hj mootori (varem 150 hj / 2 l), 323i (2,3 l / 170 hj) asemele tuli 325i (184 hj) ning 328i (2,8 l / 193 hj) andis teed 330i (231 hj) tulekuks. Väiksema rahakotiga huvilistele leidus kaks neljasilindrilist (316i ja 318i), millel hobujõudusid vahemikus 105 (varasem 316) kuni 143 (hilisem 318).
Ökonoomsemad ja loodussõbralikumad neljasilindrilised ei paku küll päris seda elamust ega aurat, mida suuremad jõuallikad. Samas ei jää 318i dünaamika poolest pisut võimsamale 2-liitrisele kuuesilindrilisele sõsarale sugugi alla. Viimast asjaolu arvestades ongi just 318i paljude jaoks parim kompromiss kulude ja omaduste vahel.
Võib väita, et E46 tootmisega algas BMW jaoks diisliajastu. Õlipõletajad muutusid niivõrd populaarseks, et näiteks Inglismaal ületas 320d müügiarv ottomootoriga 318i oma. Populaarsusel on ka selge põhjus. Nimelt hiilgavad kõik diislid pöördemomendi ühtlase jaotuse, käigusujuvuse ja ökonoomsusega ning on seega suure läbisõidu puhuks äärmiselt sobilikud.
Sport ei tapa mugavust
E46 seeria „kolmesed" said omaaegsetes võrdlustestides kiita õnnestunud veermikuseadete üle. Sportlikult viimistletud vedrustus ja tagavedu lubavad tühja autoga sõitval pereisal ennast kurvilisel teel kenasti välja elada, samal ajal hoolitseb veermikku sissekodeeritud alajuhitavus turvalisuse eest.
Üks väheseid kohti, mis autoajakirjanikele ei meeldinud, oli raskepoolse käiguga ja otse sõites tuimavõitu roolisüsteem. Õnneks ei oska tavakasutaja neid finesse tihtipeale tähele panna. Samuti ei suuda see väike negatiivne aspekt ülejäänud sõidurõõmu rikkuda. Vedrustusmugavus on sportlike sõiduomaduste kohta samuti hea. Nurgataguse tuuningu liigsuured rattad ja sportvedrud võivad seda tasakaalu siiski kergesti rikkuda.
Soliidne saksa tehnika
Kasutatud 3. seeria BMW puhul on tegu mõistlikult vastupidava autoga. Mõningad tüüpvead siiski leiduvad ja nende olemasolu/puudumist võiks enne ostu kontrollida. Neljasilindrilistel (ja ka osadel reaskuuestel) on esinenud probleeme termostaatidega. Seetõttu tasub uurida, kas mootor ikka korralikult soojaks läheb ja samas üle ei kuumene.
Vastasel juhul võib tagajärgede likvideerimine kujuneda üsna kulukaks. 320i kuni 330i mootoritel esineb karteri tuulutusklapi vigu (pöörded kõiguvad tühikäigul) ning samuti pole harvad VANOS-süsteemist tulenevad häired. Diislite puhul on esinenud turbode rikkeid. Üldiselt tasuks jõuallikale teha ennetav diagnostika või võtta ostu juurde kaasa BMW mootoreid tundev inimene.
Sillapoolel on kulumaterjalideks nii eesmiste õõtshoobade puksid-šarniirid kui ka tagasilla silikoon- ning õõtshoova puksid. Lisaks on esinenud tagavedrude murdumist. Võimsamate ja rasket elu näinud „kolmeste" puhul on harvadel juhtudel suudetud tagasild kere küljest lahti väänata. Õnneks ei ole varuosad väga kallid (nagu üldiselt noobelmargi kohta arvata võiks) ning need on laialt levinud. Kokkuvõtvalt peaks tõestatud hooldusajalooga ja mõistlikult hoitud auto ka uuele omanikule rohkelt muretuid kilomeetreid pakkuma.
1998. aastast toodetud E46 puhul on tegemist stiilse, kõrgklassi imidžiga (ärge laske end segada koduvabariigis lollide poolt rikutud BMW mainest), sportlike sõiduomadustega mõistlikult vastupidava masinaga, mis lisaboonusena hoiab hästi oma väärtust. Huviliste tarvis on Eestiski olemas tõsiseltvõetav klubiline tegevus, mis tuleb mitmete probleemide lahendamisel kasuks. Eelneva taustal võib öelda, et hoolikalt valides (ja valik on üsna suur) võib BMW keskklassi sõidukit võtta kui head investeeringut, millel sõidumõnu tasuta lisavarustusena kaasas.
