Kas mikromootor päästab päriselt Universumi või tuleks õppida autoga õigesti sõitma?
Uku Tampere mõtiskleb Accelerista autoportaalis downsizingu-ajastu plussidest ja miinustest. Kas mikromootor päästab päriselt Universumi või on see üks järjekordne moehullus, mis kokkuvõttes autode eluiga hoopis vähendab?
Automaailm elab praegu moevoolus, kus nihkes ja liiga kitsas roheline maailmavaade on sundinud peale uue trendi, mida nimetatakse downsizinguks.
See on üks õnnetu ajastu, sest autodesse topitakse pisikesi mootoreid, sest see meeldib rohelistele – paberite peal on ju puusöögi ehk CO2 numbrid kõige pisemad! Iseenesest pole mikromootorites midagi halba, need on ehitatud ju parimate kavatsustega.
Ent inseneridel on ununenud üks tõsiasi – rooli ja tooli vahel istuv inimene, kes on mikromootorite suurim vaenlane, sest kas teadmatusest või rumalusest unustab neid õigesti hooldada. Vaatamegi alljärgnevalt üle mikromootori boonused ja miinused ja tuletame meelde, kuidas pisikese ökosõbra eest korralikult hoolt kanda.
Jõuetu ja ebaökonoomne
Pisikese mootori peamine häda on see, et oma loomulikus olekus ei jaksa see vajalikul hulgal tööd teha. Seda puudujääki kompenseeritakse turboülelaaduritega, mis silindrisse koos kütusega rohkem õhku topivad ja seeläbi rohkem võimsust toodavad. Suurtel mootoritel on turboülelaadur lõbus lisavidin, väikesel mootoril hädavajadus. Võrdlus dopinguga on kohane.
Eelnevaga kaasneb teine mikromootori tüüphäda – see ei ole tavakasutuses üldse ökonoomne. Autotootjate kütusekulu ja heitmete numbrid on ju mõõdetud laboritingimustes, kus igapäevase liiklusega on vähe pistmist. Liiklusega, kus on vaja kiirendada, mitte jalgu jääda ja koormaid vedada.
Autokaugele rohelisele maailmavaatele laborites mõõdetud numbrid meeldivad, sest jalgrattal vikerkaari ja ükssarvikuid otsides on lihtne segadusse sattuda: meil on väikene CO2 emissioon ja ikkagi samaväärselt kasutuskõlbulik auto.
Kuidas asjad tegelikult on
Fakt on see, et 1.0 mootoriga Ford Fiesta kütusekulu on reaalses maailmas suurem, kui 1.5 liitrise mootoriga Ford Fiesta ST kütusekulu.
Seda lihtsalt ja ainult seetõttu, et esimene neist peab auto ja selles oleva liigutamiseks praktiliselt pausideta pingutama. Teisel on “kopsumaht” suurem ning sellevõrra vähem peab hingeldama sama trenni tehes.
Siinkohal räägin ma ikka tavakasutusest: linnaliikluses, punktist A punkti B sõitmisest. Ja mitte Fiesta ST sihipärasest (kähku)kasutamisest.
Kelle jaoks võrdlus auto ja auto vahel on liiga mitu, üks arusaadavam võrdlus: keskmine inimene saab ilmselt kümne kolimiskasti kolmandale korrusele vinnamisega kah hakkama, aga vajab seejärel turgutuseks vähemalt ühte klaasi vett või hingamispausi.
