Ise suur kabrioletisõber, katsetas nina-kurgu-kõrva-arst dr. Philip Michael seitset erinevat katuseta sõidukit kiirustel 80, 95 ja 110 km/h ning leidis, et sõitjad on pidevalt mürakeskkonnas, mida iseloomustab 88-90 detsibilli, vahendab Los Angeles Times. Vanema uuringu kohaselt avaldab pidev müratase, mis on kõrgem kui 85 detsibilli, inimese kuulmismeelele tugevat mõju.

„Kõige hullem on tuulemüra," selgitas Michael. Kui aga küljeaknad üles kerida, muutub see märgatavamalt vaiksemaks ning müratase langeb vaid 82 detsibillini. Kiirel sõidul tasub küljeklaasid seega üles liigutada, et lärm ja ka tuulekeerised neutraliseerida.

Tuulemühinale sekundeerivad aga ka mootori, teekatte, rehvide, summuti jms helitaust, mis muutub kokkuvõttes üheks suureks undamiseks. Kabrioletiga liikudes on seda sõidumüra unustades kena looduse hääli kuulata ja värsket õhku hinnata, ent linnas avab inimene end niimoodi hoopis tervele liiklusmürale.

Järgnevalt plaanib Michael uurida inimeste kuulmist vahetult enne ja pärast kabrioletimatka ning viia läbi analoogsed testid isikute seas, kes sõidavad tavaliste autodega, mil aknad pidevalt avatud.