Auto rendileping sisaldab enamasti sõiduki baaskindlustust, kuid lisaks saab juurde võtta näiteks avarii-, vargus- või täiskindlustuse.

Lisavõimalused on omavastutuse määra vähendamiseks, reisijate ja pagasi kindlustamiseks või kolmandale osapoolele tekitatud kahju hüvitamiseks.

Kindlustuse määrad ja katvused muudavad autorendi tarbija jaoks keerulisemaks, teisalt maandavad oluliselt sõiduki kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske ja aitavad vältida ootamatuid lisakulutusi.

Kuna allkirjastatud rendileping on ametlik dokument, mis näitab, et auto rentija aktsepteerib ja mõistab tingimusi, tasub kindlustuslepingut lugeda tähelepanelikult – võõras riigis ja liikluskultuuris ei ole avariid harvad ning ka tahtmatult autole tekkinud kriim võib kaasa tuua rendifirmalt märkimisväärse rahalise nõude, kui rendilepingus olev kindlustus sõiduki kerevigastust ei kata.

Seepärast on oluline auto enne ja pärast rendiperioodi üle vaadata ning sõidukist hea kvaliteediga fotod teha, et hetkeseis jäädvustada.

Rahvusvahelise autorendiettevõtte Budget Eesti välisbroneeringute juhi Kaisa Liivi sõnul tasub välisriiki reisides ning autot rentides lepingutingimustega põhjalikult tutvuda.

"Lõuna-Euroopa riikide äri- ja liikluskultuur erineb Põhjamaade omast, mistõttu lisakindlustus on vajalik. Teisalt nõuavad lepingutingimused selget mõistmist, et tarbijale midagi n-ö pähe ei määritaks. Tihti ei oska inimene lihtsalt "ei" öelda."

Liiv soovitab autot rentida otse rendiettevõtetest, mil on esindused ka rentija koduriigis. "Kõigil suurematel rendiettevõtetel on ka Eestis esindus, mille kaudu autot rentides saab olla kindel nii turvalistes lepingutingimustes kui ka lõpphinnas ja kindlustuskatvuse ulatuses."

Budget Eesti andmetel piirduvad autorentijad enamasti kohustuslike baaskindlustustega.

"Avariisid pole kahjuks võimalik ette ennustada, kuid kui juht kahtleb oma sõiduoskustes või pelgab võõrast liikluskultuuri, tasub siiski sõlmida lisakindlustus, sest sel juhul on lisatasu võrreldes ootamatute kulutustega väga väike, samas on riskid oluliselt maandatud," ütleb Liiv.

Mida erinevad kindlustused tähendavad?Baaskindlustus sisaldub tavabroneeringutes reeglina juba hinnas, kuid on ka erandeid. Seepärast tuleb hoolega uurida hinnas sisalduvaid detaile.

Näiteks mõne rendiettevõtte broneeringutes ei sisaldu baaskindlustusi, mis tähendab, et rentija omavastutuse määr on auto väärtus.

Põhjus, miks need tingimused tavasõiduauto kaskost erinevad, seisneb selles, et rendifirmade lepingud kindlustuspakkujaga erinevad tavalistest kliendilepingutest.

Omavastutuse määr on autorendi kindlustuslepingute puhul üldjuhul 690 kuni 2800 eurot, sõltuvalt ettevõttest, riigist ja autogrupist.

Superkindlustuste (täiskindlustuste) ostmine on võimalik paljudes riikides, kuid mitte igal pool ja neid müüakse ainult rendikontoris kohapeal.

Super avariikindlustus (SCDW, super collision damage waiver) kindlustab rendisõiduki avarii eest, kattes vajadusel auto remontimisele tehtavad kulutused ja administreerimisele tehtavad kulud.

Kui rendisõidukil on avariikindlustus, siis kaetakse võimalikud remondikulud sõltumata sellest, kes on avarii põhjustaja. Samas kehtib kliendile omavastutus, mis on võrreldes avariiga kaasnevate kulutustega enamasti suhteliselt väike.

Avariikindlustuse päevahind on sõltuvalt rendiettevõttest ja autost (grupp ja rendi kestvus) 8-50 eurot.

Super Varguskindlustus (STP, Super theft protection) katab kahjud auto varguse korral või ka varguskatsel autole tekitatud kahjustused. Kindlustusjuhtumi puhul tuleb rentijal tasuda omavastutus. Päevahind keskmiselt 3-30 eurot.

Pagasikindlustus (PEP, personal effect protection) kaitseb ja hüvitab rentija pagasi, mis on rendisõidukis, hüvitades pagasiga seotud kulud nii vargus- kui ka õnnetusjuhtumi korral.

Pagasikindlustus on eriti vajalik juhul, kui rentijal ei ole isikliku reisikindlustusega reisi vältel võetud pagasikindlustust. Kindlustusjuhtumi korral tuleb rentijal tasuda omavastutus. Kindlustuse eest tuleb üldjuhul välja käia 3-20 eurot.

Reisijakindlustus (PAI, personal accident insurance) kaitseb liiklusõnnetuse korral rendisõidukiga reisijaid, laienedes autojuhile ja kõikidele reisijatele. Mõnedes riikides katab reisijakindlustus ka pagasikindlustuse. Selline lisakindlustus maksab enamasti 2-30 eurot.

Mootorsõiduki kohustuslik kindlustus korvab kolmandale osapoolele tekitatud kahju. Kindlustuskate on riigiti erinev, mistõttu tuleb põhjalikult tutvuda lepingutingimustega.