Kõrvaliste tegevuste teemat käsitletakse autojuhiõppes liiklusreeglite ja -ohutuse kontekstis. See on vaid üks teemadest, mida läbitakse autokoolides.
Õppekava on mahukas ning õpetaja kulutab igale teemale täpselt nii palju aega, kui võimalik on. Kui käsitleda kõrvaliste teemade probleemi ja teisi teemasid detailselt, kujuneks autokooli kursuse pikkuseks vähemalt pool aastat, mis oleks vastuolus tulevaste juhtide ootustega.
Seepärast otsitakse kompromissi ja rõhutatakse kõige tähtsamaid ja keerulisi teemasid, nagu näiteks ristmike läbimine.
Eeldan, et summaarsed kulutatakse kõrvalistele tegevustele B-kategooria algastmekoolituses kõige rohkem 5 – 6 minutit loenguaega.
Seda aega võiks olla rohkem ja rõhuasetus võiks olla ohu ja võimalike tagajärgede teadvustamisel, et tekiksid seosed ja noor juht saaks aru, mis juhtub kui ta teeb seda või teist.
Lühidalt: kõrvaltegevustest roolis räägitakse küll, kuid suhteliselt vähe. Nii Liikluslab’i „Nutikates testides“ kui ka Maanteeameti teooriaeksamil on vastavaid küsimusi.
Üldiselt teab autokooli lõpetanu vastavaid liiklusreegleid ja teab ka, miks on kõrvaltegevused ohtlikud. Suure tõenäosusega esialgu väldib algaja juht kõrvaltegevusi roolis, seda põhjusel, et ta ei tunne end liikluses väga kindlalt.
Samas kogemuslikult võin öelda, et algajate juhtide eeskujulik käitumine ei säili kaua – liikluskeskkond ja teiste juhtide eeskuju hakkab avaldama oma mõju. See puudutab muu hulgas ka kõrvaltegevusi roolis.
Roolis nutisõltlaseks saamine on tehtud lihtsaks
Ühelt poolt on suur osa kaasaegseid autosid varustatud “käed vabad” seadmetega, samas kaugeltki mitte kõik – mootorsõiduki keskmine vanus Eestis on üle 12 aasta.
Seega ei ole käed-vabad-seadme kasutamine autos sugugi nii iseenesestmõistetav, kuigi need, kel seda auto varustuses ei ole, saaksid soetada vastava seadme ka eraldi.
Üks aspekt, miks siiski eelistatakse autos telefoni kasutada, on osa vabakäeseadmete nõrk kvaliteet ja asjaolu, et kui autos on kaassõitjaid, siis ei paku vabakäeseade kõne privaatsust.