Juhita autokolonni esimesed katsetused edukalt läbitud
„Ilma juhita“ automaatselt liikuvad autokolonnid on muutumas reaalsuseks. SARTRE-nimeline organistatsioon (Safe Road Trains for the Environment) koostöös Volvoga on läbi viinud esimesed edukad katsetused kuni kolme kolonnis liikuva autoga ning õige pea on sõnajärg Euroopa seadusandjatel, kes peaksid otsustama, kas lubada selline süsteem seeriatootmisse või mitte, kirjutab autoportaal Whatcar.ee.
Tehnoloogia idee on iseenesest lihtne: autod on lisaks juba senituntud adaptiivsele tempomaadile ning rajajälgimisüsteemile varustatud veel sensoritega, mis suudavad nö jälitada eessõitvat autot distantsiga ca 6 meetrit ja kiirusel kuni 90 km/h.
See tähendab, et pikkadel maanteesõitudel võtab sellise süsteemiga varutatud auto juht end sappa mõnele veokile või bussile, lülitab süsteemi tööle ning võib ise hakata rahulikult tegelema hoopis millegi muuga. Lugeda lehte, raamatut, juua kohvi, teha tööd või mida iganes.
Sellele autole omakorda võib sappa võtta järgmine sama süsteemiga auto, tollele järgmine jne. Kokku on süsteemi arendajad lubanud sügiseks tagada turvalise kulgemise kuni neljast autost koosnevale autokolonnile, tulevikueesmärgiks on kasvatada autorong kuni kaheksale autole. Iga kolonnis liikuv auto võib sealt iga hetk lahkuda, kui selleks peaks tekkima vajadus.
Süsteemil on mitu väga olulist plussi. Esiteks muidugi kolonnis sõitva auto juhi aeg, mida saab märksa ratsionaalsemat kasutada, närvikulu jms.
Teiseks juhib kolonni proffessionaalne autojuht, kes on suuteline paremini ennetama mistahes ohtu, ehk kui muidu liiguks maanteel neli-viis potentsiaalset ohuallikat, siis selle süsteemi korral vaid üks.
Kolmandaks liiguvad autod piisavalt lähestikku, ehk tegemist on ühtse aerodünaamilise tervikuga. Kolonnis suure veoki taga liikuvatel sõiduautodel on oluliselt madalam tuuletakistus ning arvestuslik kütusekokkuhoid seetõttu ca 20%. Sellega kahaneb viiendiku võrra ka õhku paiskuva CO2 hulk.
Seega peaksid olema kõik õnnelikud, kuid eks lahendamist ja töökindluse tagamist vajavaid nüanssse on siin tõenäoliselt mitmeid. Keerulisemaid näiteks see, et kui eessõistva auto juht otsustab järsku kolonnist lahkuda, siis tema taga sõitev auto, mille juht on parasjagu süvenenud Angry Birdsi mängu oma mobiiltelefonis, ei hakkaks teda jälitama, vaid jääks ikka kolonni edasi.
Kuid tundub, et see mure on lahendatud ning igatahes Tallinna ja Tartu vahel sõitvatel autojuhtidel oleks selline süsteem küll tõeline taevakingitus.
