Joodikunäoga jaanipäev: viis lihtsat viisi, kuidas jaaniajal liikluses ellu jääda
Jaaniajal kasvab raskete liiklusõnnetuste arv hüppeliselt. Mõnele hingekesele võib see pidu jääda siin ilmas viimaseks. Põhjusi, miks olukord on kehv, on mitmeid: rohkem rahvast on liikvel. Pidu on pikk. Praamijärts ka. Aga sõnajalg õitseb, ja see on romantika!
Väike “sakk” pärast tõsisemat ületulekargamist rooli istudes tundub tühisena, sest tulesurma ju ei tulnudki. Kõik nagunii joovad ja et Lätiga on käimas aktsiisisõda, siis seda tõsisemalt tuleb pitsi alla panna. Viin, kiirus ja lahtised turvavööd, need on Surma rõõmsad kaaslased…
See armutu statistika
Statistika kinnitab, et jaanide ajal ja suvel üldisemalt juhtub rohkem raskeid liiklusõnnetusi. Üks mustemaid oli 2013. aastal, mil jaaniajal sai liikluses kannatada 30 inimest ja kaks hukkus. Juunis kokku jättis elu 13 hinge.
2018. aasta juunis läks Looja karja 10. Liiklusõnnetusi oli rohkemgi kui “mustal kolmeteistkümnendal” – 162 toonase 148 vastu.
Ka vigastatuid kogunes kontole 4 rohkem kui viis aastat varem. Kümne aasta lõikes on vigastatute arv siiski veidi kahanenud.
PPA täpne statistika näitab, et jaaniajal, 20. juunist 25. juunini toimub paarkümmend ja rohkem liiklusõnnetust ja viimastel aastatel ei ole me saanud hukkunuteta. Joobes juhid põhjustavad õnnetustest pea poole. Nende arv on aastatega järjest tõusnud.
Statistikat analüüsides tuleb arvestada asjaolu, et igal aastal on jaanipühad eri pikkusega: tänavu saame ühe päeva lisaks nädalavahetusele, järgmisel juba kaks. Aga mõni aasta langeb jaaniaeg nädalavahetusega kokku.
Kolmandik kriminaalses joobes
Joobes sõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud, kuid hukkunute arv on jäänud samaks. 2018. aastal toimus joobes sõidukijuhi osalusel 148 inimkannatanuga liiklusõnnetust.
Joodikuid võtab politsei rajalt aga kujuteldamatutes kogustes: tänavu esimese viie kuuga on roolist tabatud 2566 alkoholijoobes sõidukijuhti. Rekordilised 82 joodikut saadi kätte pühapäeval, 12. mail.
956 kinni peetud juhtidest olid kriminaalses joobes. See on rohkem kui kolmandik (37,2%) vahele jäänutest, sest nagu teada – kätte saadakse vaid jäämäe veepealse osa peotäiekene. Iga päev sumistab meie teedel tuhandeid joodikjuhte.
Kui lisada siia narkojoobes juhid, nutinugistajad, roolis kõrvaliste tegevustega ametis olevad inimesed, siis on meie liikluspilt päris kohutav. Mitte, et me sellega muist vähem arenenud liiklusriikidest kuidagi erineksime. Aga nii tahaks ju ennast teistest paremaks pidada…
Pole aimugi, kuidas alkohol mõjub…
Krim joobes rooliistumise üks peamisi tegureid näib olevat lausrumalus, mis on vähemalt sama levinud kui usk sitakivikeste imettegevasse jõusse.
Inimeste, sh autojuhtide teadmised alkoholi mõjust ei ole aastatega paranenud. Ikka arvatakse, et mis see 1 õlu mehele teeb, väike saun ja korralik söök võtavad vungi maha ja tunni pärast võib juba rooli istuda.
Ei teata, kui suure alkoholisisalduse veres tekitab pits viina, klaas veini või purk õlut ja kui mitu tundi kulub täielikuks kainenemiseks. Üleval on sellekohane piltselgitus. Tundub õõv ja õud, eks ole!
Alkoholi lagundamisprotsessi ei ole võimalik forsseerida. Levinud müüdid, et magamine, sportimine, saunas või külma duši all käimine kiirendavad kainenemist ei pea tegelikkuses paika.
Vaid 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks. Täielikuks kainenemiseks on vaja aega. Palju rohkem kui arvame.
Sõpru ei saa valida. Või siiski!?
PPA ja siseministeeriumi innovatsiooni töörühma küsitlus näitab, et joobes juhte peab liikluses probleemiks aina rohkem inimesi, erinevalt kiiruseületamisest, mida teatud maani peetakse normaalseks (liiklusvoog on püha lehm!).
Tihtilugu tarvitatakse alkoholi kaaslastega. See tähendab, et enne kui keegi jommis peaga rooli istub, on ikka keegi, kes võinuks teda takistada. Kui õnnetuste statistikat vaadata, siis ei tehta seda piisavalt tõhusalt või siis… ei tehtagi.
Maanteeameti tellitud küsitlusuuringu järgi on 60% vastanutest valmis takistama alko- või narkojoobes juhti rooli istumast ja 22% on nõus takistama vaid oma tuttavaid.
Tundub ju päris ilus number. Paraku on see aastaid samasugusena püsinud. Reaalselt on joodikut takistanud või püüdnud takistada 45% vastanutest.
Miks nii vähe? Sest “suur tüdruk, patsid peas, ise teab, mis teeb”? Või saab otsa julgus? Või tundub ikka veel, et väike sakk on rooli istudes täiesti okei?
Kahjuks ei näe keegi nende inimeste pea sisse, kes on nõus istuma purjutanud sõbra juhtimisel autosse. Ei tee imet ka lahkamiskambris skalpelli ja kääridega toimetav spetsialist.
Vaata SIIT, mis on viis lihtsat sammu ellu jäämiseks
