Washingtonis tegutseva William Phelps Eno nimelise transpordiuuringute keskuse hinnangul kahandaks see autoavariidega seonduvate vigastuste hulka 90 protsenti ning säästaks USA majandusele umbes 450 miljardit dollarit aastas.

Uuringukeskuse töörühm avastas, et 40 protsendi puhul surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest on mängus alkohol või muud narkootikumid, juhi kurnatus või tähelepanu hajumine — s.t tegurid, mis autonoomselt sõitvaid liiklusvahendeid ei kimbuta.

Isegi puhkudel, mil õnnetuse peasüüdlaseks oli sõiduk, osutusid inimtegurid nagu hajunud tähelepanu või kiiruse ületamine avariisid ja vigastusi raskendavateks asjaoludeks, sedastas Eno-nimelise keskuse aruanne.

Selge on see, et isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtt tarbijate poolt määrab suuresti selle, kui palju avariisid on võimalik ära hoida ja kui palju raha see majandusele säästab.

Kui näiteks iga kümnes sõiduk asendada autonoomse liiklusvahendiga, kahandaks see avariide ja neist johtuvate vigastuste hulka umbes poole võrra ja aitaks aastas säästa umbes 25 miljardit dollarit.

450 miljardi dollari säästmine eeldaks siiski sajaprotsendilist üleminekut robotjuhtimisega autodele.

Seni on vajalike komponentide kõrge maksumus ja üldkehtivate regulatsioonide puudumine isejuhtivate autode kasutuselevõttu pidurdanud.