Iseauto projektijuhi Raivo Selli sõnul on huvi kergliiklusteedel liikleva masina vastu tingitud USAs tavateedel olevatest ummikutest. "Isejuhtivad minibussid liiklevad sarnaste kiirusega kui jalgrattad ja sobivad kergliiklusteedele, vältides nii ummikuid autoteedel. Samuti ei ole vaja olemasolevat teedevõrku eriti muuta. Lisaks USA-le võiks selliseid teste teha ka Eestis," selgitas Sell.
Kahe ülikooli vahel värskelt sõlmitud koostööleppe põhieesmärk on täiustada ja arendada Iseauto juhialgoritme. TalTechi ning Florida Poly teadlased ja tudengid mängivad simulatsioonides läbi võimalikult palju erinevaid liiklussituatsioone, et leida üles ohuolukorrad ning kontrollida, kuidas isejuhtiva sõiduki juhttarkvara neile reageerib.
Washingtonis toimunud koostööleppe allkirjastamine tõi kohale ka mitmed USA isejuhtivate autode spetsialistid, näiteks Washington DC planeerimise ja majandusarengu abilinnapea büroost Thaddeaus Greeni, USA Euroopa Liidu delegatsiooni transpordi- ja energeetikanõuniku James Bradbury ning Georgetowni avalike teenuste tegevjuhi David Catania.
Thaddeaus Greeni sõnul tehakse USAs pidevat tööd, et isejuhtivad autod esimesel võimalusel tänavatele tuua. „Nagu Eesti, on ka Washington kujundamas õigusruumi isejuhtivate sõidukite viimiseks igapäevaellu. Just paar nädalat tagasi pandi kaks eelnõud arutusele,“ kinnitas Green.
TalTechi IT-teadlane Innar Liiv ütles: "Nii praegu kui ka nähtavas tulevikus jäävad autonoomsed intelligentsed tehnoloogiad Eesti õigusruumis inimese tööriistaks selles tähenduses, et nad täidavad inimese poolt määratud ülesannet ja väljendavad otseselt või kaudselt inimese tahet. See tähendab, et ka tulevikus jääb õigusliku regulatsiooni subjektiks inimene."
