Honda Zoomer Expedition - neljakesi rolleritega Nordkappi

 (5)
EKSPEDITSIOON: See sõna viitab avastusretkele – neljakesi uurime, kui kaua jaksab inimene sõita rolleriga ning sõiduk seda taluda.
EKSPEDITSIOON: See sõna viitab avastusretkele – neljakesi uurime, kui kaua jaksab inimene sõita rolleriga ning sõiduk seda taluda.---

Südasuvel käivitavad neli seltsilist rollerid ja asuvad teele Nordkapi poole – 50-kuubikuliste Honda Zoomeritega on plaan läbida ligikaudu 4000 km, sõita Tallinnast Norra põhjatippu ja tulla mööda Norra rannikut ning läbi Rootsi tagasi. Seltskonna reisikirju vahendab Ekspressauto Forte.

Enam kui kahenädalases ettevõtmises osalevad lauljatar Kadi Toom, Tehnikamaailma ajakirjanik Glen Pilvre, vabakutseline autoajakirjanik Ats Valdalu ja Eesti Ekspressi poolt kulutan 10-tolliste rehvidega asfalti mina, Homme toimetaja.

Zoomer - klass omaette

Milleks rollerit tavaliselt kasutatakse? Eestis tõenäoliselt linnas vaikseks kulgemiseks või motokihu rahuldamiseks, kui puudub A-kategooria juhiluba. Tavalist 50 cc kaherattalist on ilmselt üsna kerge ette kujutada - plastgondlitega voolujooneline väike sumiseja, millel pakiruumiks ehk paun taha kinnitatud ning istumise all kiivri pesa.

Kui hakkasime mootorsõiduki sponsorit otsima, ei kujutanud me täpselt ette, millise rolleriga meil lõpuks sõita õnnestub, kuid erinevate firmade poole pöördudes saime lõpuks jutule Hondaga, kus suhtuti meie plaani positiivselt. Meie õnn, sest Honda hakkas sel aastal tooma maale üsnagi omapärast ja visa rollerit nimega Zoomer.

Miks Zoomeriga vedas ja miks see reisiks sobib on ilmselge, kui sellele vaid peale vaadata. Sel kaherattalisel on pakiruumi tavalisest rollerist tunduvalt rohkem kuna tol puuduvad plastgondlid ja külgedele on seetõttu mugav rattakotte kinnitada. Samuti on sel näiteks juba juhtraua ees väike pakiraam, kuhu kerge vaevaga saab siduda näiteks magamismati või -koti.

Roller nagu auto

Ka mootor on Zoomeril  juhtumisi väga paslik selliseks ettevõtmiseks. Kui tekib küsimus, et mis vahet võib küll olla 50 cc mootoritel peale selle, kas need on kahe- või neljataktilised, siis olge valmis üllatuseks.

Zoomeri neljataktiline süda tuksub sissepritsega ning seda jahutab vedelik, mitte õhk, nagu tavaliselt kombeks. Sellised mootorikomponendid võib tavaliselt leida auto kapoti alt, kuid Zoomeri ajamist ei puudu ka näiteks hapnikusensor, mis on paigutatud vahetult enne summutit.

Alguses tekkis mul kahtlus, et äkki on lihtsam roller parem, sest seda saaks häda korral tellisega tee ääres parandada, kuid internetis leiduvatest Zoomeri arvustest lugesin, et esimene asi, mis võib alt vedada on hapnikusensor ja seda ka alles 8000 või enama kilomeetri järel.

Eestis on Zoomer müügil alles sellest aastast, kuid selle varasemad ja erinevad versioonid on üle maailma üsnagi suurt populaarsust kogunud ning arvamusi on jagatud foorumites palju - kokkuvõttes on jäänud mulje, et Honda väike mootor peaks olema piisavalt pommikindel, et Norras tõuse vallutada.

Samuti on vahva, et Zoomeri mootorist on välja pigistatud 3 kW võimsust, mis on kuni kilovatt rohkem tavalistest neljataktilistest. Kahetaktliste rollerite jõud võib olla muidugi enam. Samuti on Zoomeri rehvid laiad ja sügava mustriga ning need tõestasid end juuni alguses tehtud proovisõidul Saaremaa kruusateedel hästi.

Bensiini saab või ei saa?

Skandinaavias peaks tanklaid jaguma, kuid hädaolukordadeks on meil plaan võtta kaasa ka kaks 10-liitrist kanistrit, kuna üks Zoomer mahutab vaid 5 l bensiini oma paaki. Üsna nukraks võib teha olukord, kus seisad polaarjoonest kõrgemal rolleri kõrval, hingad sügavalt sisse ja hakkad seda lähima tanklani lükkama, mis on mitme kilomeetri kaugusel.

Navigatsioonitarkvarad väidavad küll, et iga 30-60 kilomeetri järel võiks justkui bensiinijaama leida, kuid valearvestusi tuleb ikka ette. Proovisõit Saaremaale andis meile aimu, kui kaugele ühe paagitäiega sõita saab. Tallinnast jõudsime Kuressaarde enam-vähem täpselt - viimastel kilomeetritel põles kõigil juba paagi tühjenemist näitav tuluke.

Paar sõna varustusest

Rataste külge kinnitasime tavalised jalgrattakotid, kuna need sobisid sinna nagu rusikas silmaauku. Sinna suutsime kolmepäevasel proovisõidul riided ja katelokid ilusti ära mahutada. Telgid kinnituvad istme ja piduritule vahele.

Tehnikat on meil kaasas kilode kaupa, kuna ekspressauto.forte.ee leheküljel hakkame igapäevaselt ka lugejaid oma tegemistega kursis hoidma ja seetõttu on meil vaja arvutit, laadijaid, inverterit ja kaameraid. Lisaks toetas meid Tehnoturg, laenates reisi ajaks muuhulgas sideseadmeid, milleks on neli raadiosaatjat ja kiivrikülge kinnituvad Midlandi BT2 suhtluskomplektid.

BT2 on märkimisväärne komplekt, kuna see ühendub üle sinihamba nii navigatsiooniseadme, telefoni kui ka raadiosaatjaga. Ainuke häda on see, et komplekti süda ja juhtseade kinnitub kiivri välisküljele ning sellel oleva viie nupuga tuleb kõiki funktsioone hallata, mis vajab head enesevalitsust ja arusaamist seadme töötamisest. Saaremaale sõites suutsime esimesel päeval mitu tundi tee ääres sidekontrolle teha ja alles uuesti manuaali süvenemise järel hakkas suhtlus sõidu ajal laabuma.

Üks huvitavamaid veidrusi, mis koostöös Navireci nimelise firmaga rolleritele paigaldatud sai, on GPS-jälgimisseade, mille abil on võimalik monitoorida meie igapäevast kulgemist. Loodetavasti ei teki olukorda, kus neli täpp eriteed lähevad, vaid üks kimp sõidab kogu maa ikka koos läbi.

Proovireisil saime ka teada, et kõige mõistlikum on vihma vastu kaitseks võtta kileülikonnad, mis on üleni ühes tükis, sest kuigi Honda sõidujoped pidasid 10 tundi vihma kinni, pressib vesi igast praost ajapikku sisse. Saaremaalt tulles ligunesime päev otsa vihmas ning ega seda uuesti just tunda taha, eriti kui märjana peab öösel laagrit üles seadma.

„Lollakad!"

Idee autoriks peab tunnistama Ats Valdsalu, kellega eelmisel suvel peamiselt igavusest sõitsime odavate rolleritega päevi mööda Eestit. Atsil tekkis mõte, et võiks ju veel rolleritega pikka maad sõita, kuid kui kuhugi minna, siis Poola ometi ei sõida ning ka Venemaa tekitas kõhklust. Üle jäigi vaid Skandinaavia.

Glen ja Kadi sattusid kampa sel kevadel peale seda, kui mina ja Glen käisime ühes vahemereäärses riigis ning rentisime kahe peale rolleri. Varem ta kunagi kaherattalisega joristanud polnud, kuid mingi pisik ilmselt sattus ta organismi ja ta võttis ka oma kaaslase Kadi seltsi ning nii ongi neljane rollerihuligaanide kamp praeguseks koos.

Kui hakkasime ettevõtmisele sponsoreid otsima ja uurima kogenud motomeestelt, kas plaanil on jumet, saime peamiselt kahte tüüpi tagasisidet. Kui kellegi arvates see rumal mõte oli, siis põhjendas ta reeglina seda sellega, et 45 km/h surisemine nõuab tohutut kannatust.

Samuti tegelevad aktiivselt meie hirmutamisega näiteks veoautojuhid, kes kaugel põhjas tõuse vallutanud ja vahepeal ka autoga taguots ees mäest alla libisenud.

Tegelikult pole meist keegi pädev mootorratur ning midagi sarnast pole me kunagi teinud, kuid kui raske see ikka olla saab!

Täname siinkohal neid, kellel meisse usku jätkub ning alustan peasponsor Hondast, kes Zoomerid meile kasutada andis. Samuti panid üritusele õla alla sellised firmad nagu Navirec, Elisa, Tallink, Tehnoturg, Motopost.ee, Matkasport, Jakari Marine ja Miterassa. Tänan!

Honda Zoomer4 Expedition

Meeskond - Glen Pilvre, Kadi Toom, Enn Heinsoo, Ats Valdsalu

Sõidukid - 4 Honda Zoomerit

Reisi algus - 8. juuli Tallinna sadamas

Reisi lõpp - 24. juuli Tallinna sadamas

Kust saab jälgida? Blogi siin samas Ekspressauto Fortes

Honda Zoomer

Mootori tüüp - Vedelikjahutus, 4 takti, 4 klappi, SOHC ühesilindriline

Kubatuur - 49,9 cm3

Surveaste - 12:1

Võimsus - 3kW/7500rpm

Max väändemoment - 4,5Nm/5000rpm

Toitesüsteem - Sissepritse

Käigukast - Variaator

Kütusepaak - 5 l

Rehv ees - 120/90-10

Rehv taga - 130/90-10

Tühikaal - 89 kg

Hind - 39 000 kr