USA valitsusele makstava kahjutasu suurus on 4,3 miljardit. Skandaal kerkis esile juba ülemöödunud aastal ja eelmisel sügisel võttis Volkswagen omaks, et on üle maailma 11 miljonisse autosse paigaldanud tarkvara, mis suudab heitgaasi saastetestides sõltumatutele mõõdikutele valetada.

See summa puudutab vaid neid tasusid, mis on vaja USA föderaalvalitsusele välja käia kriminaal- ja tsiviilhagide eest. New York Timesi andmeil on need summad vaja maksta trahvidena õigusemõistmise takistamise ja puhta õhu seaduse rikkumise eest. Kuid lisaks neile on firma veel miljardeid dollareid kõrvale pannud, et maksta autoomanikele, kes samuti ettevõtte vastu pettusest lähtuvalt hagisid esitavad või neid esitada võivad. Koos nendega võib kogu skandaal Volkswagenile USA-s maksma minna enam kui 20 miljardit dollarit, mis tähendab, et tegu on ühe ajaloo kulukaima korporatiivskandaaliga.

Praeguseks on USA-s pettusest lähtuv kriminaalsüüdistus esitatud kahele inimesele: esimene neist oli insener James Liang, kes võttis süü läinud aasta septembris omaks. Läinud nädalavahetusel vahistas FBI Miami lennujaamas ühe Volkswageni juhtidest Oliver Schmidti, kes oli ettevõtte selle osakonna juht, mis tegeles toodangu regulatsioonidele vastavusega. Teda süüdistatakse riigilt raha väljapetmises.

Skandaalist hoolimata oli Volkswagen Groupil eelmine aasta rekordiliselt tulus: automarkidest kuuluvad sellesse muuhulgas ka Audi, Porsche ja Škoda ning kokku müüdi mullu 10,3 miljonit sõidukit, mis on 3,8 protsenti enam aasta varasemast ajast.