Bambusest punutud autod on lisaks kerede tootmiseks vajaliku loodussaaste vahele jätmisele veel rohelised ka selles mõttes, et need on valmistatud kohapeal - nende transpordiks tehasest kliendini pole läbitud tuhandeid meremiile ega põletatud selleks täiendavalt tonnide viisi diislit. Konkreetsete sõidukite aluseks olev traditsiooniline tehnika on lihtsalt kenasti taaskasutusse võetud.

Bambusevõsast punutud kered on kerged ja vintsked ning bambus kasvab peale maharaiumist ise kiiresti tagasi, olles seega hästi taastuv kohalik loodusmaterjal. Kahtlemata ei ole niisugune pehme kere mingi turvapuur, ent maapiirkondades aeglaseks teenindamiseks passivad taolised taksod ideaalselt.

Veidi lapsiku ja tõepoolest agraarse väljanägemisega neljarattalised punutised põletavad mootoreis kookospähkliõlist saadud biodiislit, mis on samuti kohalik ja kiiresti taastuv energiaallikas. Huvitav, millest meil analoogseid ühistranspordivahendeid ehitada maksaks? Puidust?