Niisiis, 1970. aasta maailmameistritiitel oli läinud postuumselt Lotuse hukkunud piloodile Jochen Rindtile. Uuel hooajal tõsteti meeskonna esinumbriks vähekogenud brasiillane Emerson Fittipaldi, kellel eelmisest aastast kirjas vaid viis starti (aga ka üks võit). Vilja kandis see investeering alles aasta hiljem.

Ferrari kolmikut vedas eelmise aasta hõbedamees Jackie Ickx Belgiast, Tyrrelli meeskonna esinumbriks oli aga 1969. aasta maailmameister Jackie Stewart Šotimaalt. Jack Brabham oli karjääri lõpetanud, seega tema meeskonna esinumbriks tõsteti kahekordne maailmameister Graham Hill.

Regulatsiooni oli muudetud karmimaks ennekõike korraldajatele. Juht tuli autost välja saada viie sekundiga, kehtestati nõue. Iga etapp tohtis olla maksimaalselt 320 km pikk, publik ja telekanalid muidugi olid rõõmsad. Aasta varem oli küll vaid kaks etappi (Hispaania ja Kanada) kestnud üle kahe tunni, ehk ülipikkade sõitude probleem oli juba enne seda sisuliselt kadunud.

1. etapp Lõuna-Aafrika GP

Apartheid või mitte, Lõuna-Aafrikas sõideti endiselt. Ferrarit tabas tagasilöök juba enne seda, kui nende kolmas piloot, itaallane Ignazio Giunti jaanuaris sportautode võistlusel surma sai. Seega palgati ajutiselt kolmekordne USA vormelisarja meister Mario Andretti, kelle kolm hooaega F1-s olid seni kulgenud üle kivide-kändude.

Kvalifikatsiooni parimad Kyalami rajal olid Stewart Tyrrellil ja Chris Amon Matral, enne Ferrari-mehi Clay Regazzonit ja Andrettit. Finišeeris Andretti aga esimest korda võitjana F1 sarjas, Stewarti ja Regazzoni ees. Lotustest jõudis finišisse vaid Reine Wisell. Marchi "imeauto" tõi tema rahvuskaaslase Ronnie Petersoni esialgu vaid kümnendaks.

  • 1 Mario Andretti USA Ferrari 9
    2 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 6
    3 Clay Regazzoni SUI Ferrari 4
    4 Reine Wisell SWE Lotus-Ford 3
    5 Chris Amon NZL Matra 2
    6 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 1

2. etapp Hispaania GP

Seekord Montjuïci rajal, kus parimad stardikohad võtsid välja Ickx ja Regazzoni Ferraridel. Kolmandana mahtus esiritta Amon. Neljandast ruudust startinud Stewart tõi aga võidu koju.

Ajalukku läheb see etapp ennekõike esimese etapina, kus toodi välja nn slick-rehvid (Firestone'i poolt), ehk siis sileda pinnaga nn kuiva ilma rehvid.

  • 1 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 9
    2 Jacky Ickx BEL Ferrari 6
    3 Chris Amon NZL Matra 4
    4 Pedro Rodríguez MEX BRM 3
    5 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 2
    6 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 1

3. etapp Monaco GP

Vihmas sõidetud kvalifikatsioonist väljus parima ruuduga Stewart, Ickxi ees, teisest reast startisid Jo Siffert ja Amon. Ometi murdis Marchil sõitev Ronnie Peterson, kes startis kaheksandast ruudust, seekord finišis võitja Stewarti ja kolmandaks langenud Ickxi vahele.

Videost näeb, et ka Tyrrelli tiim eelistas kõrgemale tõstetud esitiiba.

  • 1 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 9
    2 Ronnie Peterson SWE March-Ford 6
    3 Jacky Ickx BEL Ferrari 4
    4 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 3
    5 Emerson Fittipaldi BRA Lotus-Ford 2
    6 Rolf Stommelen GER Surtees-Ford 1

Belgia GP

Ülimalt kiirel, kuid kurikuulsalt ohtlikul Spa-Francorchamps'i rajal kavas olnud etapp jäi ära, kuna korraldajad ei olnud võimelised rada veel uutele nõuetele vastavaks muutma.

4. etapp Hollandi GP

Zandvoorti rajale startisid eest Ickx ja Rodríguez, kes ka finišeerisid esimese ja teisena. Kolmandana esireast startinud Stewart küll finišeeris, aga viis ringi maas, 11. kohal.

Stewartil koos juba 24 punkti, Ickxil 19. Konstruktoritest juhtis sarja Ferrari.

  • 1 Jacky Ickx BEL Ferrari 9
    2 Pedro Rodriguez MEX BRM 6
    3 Clay Regazzoni SUI Ferrari 4
    4 Ronnie Peterson SWE March-Ford 3
    5 John Surtees GBR Surtees-Ford 2
    6 Jo Siffert SUI BRM 1

5. etapp Prantsuse GP

Esimest korda sõideti Marseille lähistele ehitatud Paul Ricardi nimelisel rajal. Ricard oli tuntud ettevõtja, kelle rahastusel valmis üks oma aja turvalisemaid ringradu.

Parima stardikoha võttis jälle Stewart, edestades Regazzonit ja Ickxi. Ferrarid langesid küll varakult sõidust välja, seega finišeeris Stewart võitjana oma meeskonnakaaslase Ceverti ja muljetavaldavalt 17. stardikohalt kolmandaks sõitnud Fittipaldi ees. Lotus oli lõpuks ka oma masina sõitma saanud.

  • 1 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 9
    2 François Cevert FRA Tyrrell-Ford 6
    3 Emerson Fittipaldi BRA Lotus-Ford 4
    4 Jo Siffert SUI BRM 3
    5 Chris Amon NZL Matra 2
    6 Reine Wisell SWE Lotus-Ford 1

6. etapp Briti GP

Silverstone'i saabuti jälle hirmsa uudise saatel. Kuus päeva enne seda sai Interserie sportautode võistlusel surma mehhiklane Pedro Rodriguez. Mehe kontole jäi kaks etapivõitu, aastaist 1967 ja 1970, jooksva hooaja F1 sarjas hoidis ta parajasti neljandat kohta.

Parimast stardiruudust startis Silverstone'i etapile Regazzoni, Stewarti ja Sifferti ees. Paraku kumbki Ferrari (ei Regazzoni ega Ickxi oma) finišisse ei jõudnud, Siffert langes punktidelt välja, võidu võttis jälle Stewart. Šotlase ülekaal oli MM-sarjas juba mäekõrgune, 42 punktiga Ickxi 19 ja Petersoni 15 ees.

  • 1 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 9
    2 Ronnie Peterson SWE March-Ford 6
    3 Emerson Fittipaldi BRA Lotus-Ford 4
    4 Henri Pescarolo FRA March-Ford 3
    5 Rolf Stommelen GER Surtees-Ford 2
    6 John Surtees GBR Surtees-Ford 1
Videot paraku sellest sõidust meil edastada ei ole. Seega tutvustame Clay Regazzonit:

7. etapp Saksa GP

Nürburgring oli lõpuks ka uutele nõuetele vastavaks muudetud, ikka ülipikal 22,8-kilomeetrisel klassikalisel ringrajal, mida uute nõuete tõttu tuli läbida vaid 12 ringi.

Tyrrell sai uue kaksikvõidu, kuna Stewart juba startis esimesest, Cevert aga viiendat ruudust. Stardirea teine mees Ickx katkestas kohe, kolmandast ruudust startinud Siffert aga diskvalifitseeriti.

  • 1 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 9
    2 François Cevert FRA Tyrrell-Ford 6
    3 Clay Regazzoni SUI Ferrari 4
    4 Mario Andretti USA Ferrari 3
    5 Ronnie Peterson SWE March-Ford 2
    6 Tim Schenken AUS Brabham-Ford 1

8. etapp Austria GP

Österreichringil kulges võistlus juba šveitslase Jo Sifferti juhtimisel, kes startis BRM-il esimesest ruudust ja ka finišeeris võitjana. Tema kõrvalt startinud Stewart ja Cevert paraku katkestasid, seega poodiumile jõudsid Fittipaldi ja päris tundmatu austraallane.

Muide kodusel etapil oli debüüdiga rajal ka austerlane Niki Lauda, paraku katkestades March-Fordil.

  • 1 Jo Siffert SUI BRM 9
    2 Emerson Fittipaldi BRA Lotus-Ford 6
    3 Tim Schenken AUS Brabham-Ford 4
    4 Reine Wisell SWE Lotus-Ford 3
    5 Graham Hill GBR Brabham-Ford 2
    6 Henri Pescarolo FRA March-Ford 1

Stewart oli juba kindel maailmameister, sest algselt kavas olnud hooaja viimane etapp, Mehhiko GP jäeti üldse ära.

9. etapp Itaalia GP

Itaalias läksid juba särgid ja püksid segamini, kui üheteistkümnendast stardiruudust startinud BRM-i kolmas number Peter Gethin ootamatult võidu koju tõi. Kunagi varem ega ka hiljem teda poodiumil ei nähtud.

Parimast stardiruudust rajale läinud Amon langes oma Matral kuuendale kohale, teisest ruudust startinud Ickx katkestas jälle, kolmandast ruudust Siffert punktidele ei jõudnud. Katkestas ka üldliider Stewart. Gethini võit oli napimast napim, 0,01 sekundit Petersoni ees.

Kuueaastase pausi järel rajale naasnud Mike Hailwood võttis Surteesi masinal neljanda koha. Ilmnes, et kunagise kuulsa motikastaari (üheksakordse maailmameistri) parimad aastad F-1 olid alles ees.

  • 1 Peter Gethin GBR BRM 9
    2 Ronnie Peterson SWE March-Ford 6
    3 François Cevert FRA Tyrrell-Ford 4
    4 Mike Hailwood GBR Surtees-Ford 3
    5 Howden Ganley NZL BRM 2
    6 Chris Amon NZL Matra 1

Punkte koos Stewartil 51, Petersonil 23, Ickxil 19. Tyrrell võitis ka konstruktorite sarja.

10. etapp Kanada GP

Mosport Parki rajal oli "lendav Šotlane" võidukalt tagasi. Jackie Stewart sai parima stardikoha Sifferti ja Ceverti ees, finišeeris ta aga esimesena Petersoni ja dübüütstardi teinud ameeriklase Mark Donohue ees.

Ickx küll finišeeris, aga kaheksandana, seega Petersoni teine koht kinnistus. Punkte koos Stewartil 60, Petersonil 29, Ickxil 19.

  • 1 Jackie Stewart GBR Tyrrell-Ford 9
    2 Ronnie Peterson SWE March-Ford 6
    3 Mark Donohue USA McLaren-Ford 4
    4 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 3
    5 Reine Wisell SWE Lotus-Ford 2
    6 François Cevert FRA Tyrrell-Ford 1
Video paraku mängust:

11. etapp USA GP

Brands Hatchi rajale jõudes olid suured tiitlid sisuliselt jagatud. Tyrrelli mehed võisid teha mis tahtsid, esiruudust startinud Stewart võttis sõitu lõdvemalt ja lõpetas viienda kohaga, viiendust ruudust startinud Cevert sai aga oma elu esimese etapivõidu (kuigi ta järgmistel aastatel lõpetas lausa kaheksa korda teisena, rohkem võite Cevertile ei jagunudki).

Seda, et Sifferti teine koht jääb ka tema viimaseks õnnestunud finišiks, siis muidugi veel ei teatud. Ka rootslane Jo Bonnier oli viimast korda F1 rajal.

  • 1 François Cevert FRA Tyrrell-Ford 9
    2 Jo Siffert SUI BRM 6
    3 Ronnie Peterson SWE March-Ford 4
    4 Howden Ganley NZL BRM 3
    5 Jackie Stewart USA Tyrrell-Ford 2
    6 Clay Regazzoni SUI Ferrari 1

Mehhiko GP, mis oleks pidanud olema viimane etapp hooajal, jäeti ära, sest aasta varem ei olnud korraldajad suutnud publikut turvatõkete taga hoida ja juba sõidu ajal ronis rajale 200 000 inimest. Järgmine kord nähti F1-karusselli Mehhikos alles aastal 1986.

1971. aasta hooaja lõpetuseks korraldati veel eraldi meistrite võistlus Brands Hatchis, väljaspool MM-arvestust, millel parima stardikoha sai Siffert Gethini ja Fittipaldi ees, paraku ei olnud Siffert võimeline sõidu ajal avarii järel süttinud autost oma jõuga väljuma ja suri leekides vingumürgitusse.

Edaspidi seati autodele juba kohustuslikud automaatsed tulekustutussüsteemid ja eraldi õhuvarustus piloodi kiivrisse. Sifferti kontole jäi kaks etapivõitu, aastaist 1968 ja 1971. BRM kaotas seega aastaga kaks oma kuulsaimat pilooti.

1971. aasta MM-i esikaheksa:

  • 1 Jackie Stewart Tyrrell 62
  • 2 Ronnie Peterson March 33
  • 3 François Cevert Tyrrell 26
  • 4 Jo Siffert B.R.M. 19
  • 5 Jacky Ickx Ferrari 19
  • 6 Emerson Fittipaldi Lotus 16
  • 7 Clay Regazzoni Ferrari 13
  • 8 Mario Andretti Ferrari 12

Stewart sai teise MM-tiitli (pärast 1969. aasta üldvõitu), kolmas järgnes 1973.

Konstruktorite karikas 1971:

  • 1 Tyrrell 73
    2 B.R.M. 36
    3 March 33
    4 Ferrari 33
    5 Lotus 21
    6 McLaren 10
    7 Matra 9
    8 Surtees 8
    9 Brabham 5

See jäi ka Ken Tyrrelli meeskonna parimaks hooajaks ja ainsaks konstruktorite karikaks.

F2 sarja Euroopa meistriks tuli 1971. aastal Ronnie Peterson March-Fordil argentiinlase Carlos Reutemanni (Brabham-Ford) ja austerlase Dieter Questeri (March-BMW) ees.

Indianapolise 500 miili sõidu USA-s võitis teist korda järjest Al Unser Colt-Fordil, edestades Peter Revsonit ja A.J. Foyti.