Punktisüsteem ei muutunud, ka autode regulatsioon palju ei muutunud, enne suuremat reformi 1966. aastaks. Kuid maailmameister selgus maksimaalse punktiskooriga kolm etappi enne lõppu, sest arvesse läks iga juhi kuus parimat etappi.

1. etapp Lõuna-Aafrika GP

Harjumatult algas F1 hooaeg kohe aasta esimesel päeval East Londonis paikneval prints George'i rajal. Parimad stardikohad võtsid Jim Clark Lotusel ja tiitlikaitsja John Surtees Ferraril. Clark juhtis algusest finišini, saavutades keskmiseks kiiruseks üle 100 mph (160 km/h). Tulevane vormelistaar Jackie Stewart sai debüütetapil kohe kirja kuuenda koha.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 John Surtees GBR Ferrari 6
    3 Graham Hill GBR BRM 4
    4 Mike Spence GBR Lotus-Climax 3
    5 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 2
    6 Jackie Stewart GBR BRM 1

2. etapp Monaco GP

Kummaline valik küll, aga Jim Clark eelistas mai viimasel päeval startida hoopis MM-i mittekuuluval Indy 500 võidusõidul, saades oma Lotusel esimese eurooplasena pärast prantslase Gaston Chevrolet 1920. aasta võitu seal ka esikoha.

See aga tähendas, et Monaco GP-l, mis toimus päev varem, Clark mõistagi osaleda ei saanud. Monacos startis esikohalt Hill, Brabhami ja Surteesi ees, aga finišis oli katkestanud Brabhami asemel teiseks tõusnud itaallane Bandini. Stewart sai juba poodiumile.

  • 1 Graham Hill GBR BRM 9
    2 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 6
    3 Jackie Stewart GBR BRM 4
    4 John Surtees GBR Ferrari 3
    5 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 2
    6 Jo Siffert SUI Brabham-BRM 1

Erakordne oli vaid see, et teist (ja seni viimast) korda pärast Alberto Ascari "trikki" 1955. aastast, leidis üks juht rajalt väljasõidul end Vahemeres hulpimas - nimelt Lotus-Climaxil kihutanud austraallane Paul Hawkins. See mees ei suutnud küll kunagi ühtki punkti F1 sarjas koguda.

Hawkins lendas Monaco rajalt merre. https://www.imgrum.org

3. etapp Belgia GP

Spa-Francorchampsi rajal oli Clark jälle tagasi, kuigi pidi kvalifikatsioonis parima stardikoha loovutama Hillile. Paraku Hill kukkus sõiduga viiendaks ja nüüd oli Stewart juba poodiumi teisel astmel, seega šotlastele kaksikvõit. Erakordne oli Honda masinal saadud kuues koht. Clarkil koos 18, Hillil 15, Stewartil 11 punkti, konstruktoritest juhtis sarja BRM.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Jackie Stewart GBR BRM 6
    3 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 4
    4 Jack Brabham AUS Brabham-Climax 3
    5 Graham Hill GBR BRM 2
    6 Richie Ginther USA Honda 1
Video sedapuhku mängust:

4. etapp Prantsuse GP

Clermont-Ferrandi Charade'i ringrajal juhtis jälle Clark sõitu algusest lõpuni, kuigi see oli viimane võit tal masinaga Lotus 25. Stewart säilitas ka oma teise koha, kolmandana startinud Bandini aga langes lõpuks kaheksandaks. Jälle šotlaste kaksikvõit.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Jackie Stewart GBR BRM 6
    3 John Surtees GBR Ferrari 4
    4 Denny Hulme NZL Brabham-Climax 3
    5 Graham Hill GBR BRM 2
    6 Jo Siffert SUI Brabham-BRM 1

5. etapp Briti GP

Silverstone'i rajale startis nüüd Clark autoga Lotus 33 Hilli juhitud auto BRM P261 vastu. Kui aga ilmnes, et Hillil on probleeme piduritega, laskis Clark oma auto õliprobleemi vaigistamiseks hoo alla, säilitades ometi liidrikoha algusest lõpuni. Koguni kolmandast ruudust startinud Honda aga Gintherit finišisse ei toonud. Tulemuseks Briti viisikvõit või šoti-inglise duell, eks ilu sõltub vaataja silmadest.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Graham Hill GBR BRM 6
    3 John Surtees GBR Ferrari 4
    4 Mike Spence GBR Lotus-Climax 3
    5 Jackie Stewart GBR BRM 2
    6 Dan Gurney USA Brabham-Climax 1

6. etapp Hollandi GP

Zandvoortis startis esiruudust küll Hill, Clarki ees, aga kaks esimest ringi juhtis sõitu hoopis Honda juht Ginther. Siis juhtis mõne ringi ka Hill ja edasi läks Clark juba eest ära. Stewart jälle teine, ameeriklastest aga hoopis Gurney kolmandal kohal. Clarkil viie võiduga koos juba 45, Hillil 26, Stewartil 25 punkti, ehk edumaa hakkas juba veenev olema.

Kui üldse midagi erilist tähele panna, siis Lotuse boss Colin Chapman lõi enne starti üht politseinikku ja istus seejärel paar päeva trellide taga.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Jackie Stewart GBR BRM 6
    3 Dan Gurney USA Brabham-Climax 4
    4 Graham Hill GBR BRM 3
    5 Denny Hulme NZL Brabham-Climax 2
    6 Richie Ginther USA Honda 1
Nagu videost näha, starditi toona veel enamikule etappidest kolmekesi esireast. Monacos, kui kitsamal rajal lasti aga starti kaks autot kõrvuti.

7. etapp Saksa GP

Nürburgringil kordus juba tuttav pilt, sest Clark juhtis algusest lõpuni. Teisest ruudust startinud Stewart sedapuhku katkestas. Hill tugevdas oma teist kohta, aga kuna kümnest etapist läks arvesse vaid kuus, siis Clarkil oli maksimaalne punktisumma (54 p) koos ja üldvõit kindel. Sama summa tagas konstruktorite sarja esikoha Lotusele. Austerlane Jochen Rindt võttis aga oma õnnetult eduka karjääri esimesed punktid.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Graham Hill GBR BRM 6
    3 Dan Gurney USA Brabham-Climax 4
    4 Jochen Rindt AUT Cooper-Climax 3
    5 Jack Brabham AUS Brabham-Climax 2
    6 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 1

8. etapp Itaalia GP

Clark läks võitma ka Monzas, startides esiruudust Surteesi ja Stewarti ees. Kõik need kolm ja vahepeal ka Hill said sõitu vaheldusmisi ka juhtida, kuid Clarki auto ei vedanud lõpuni välja. Stewart sai aga oma elu esimese etapivõidu.

  • 1 Jackie Stewart GBR BRM 9
    2 Graham Hill GBR BRM 6
    3 Dan Gurney USA Brabham-Climax 4
    4 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 3
    5 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 2
    6 Richard Attwood GBR Lotus-BRM 1

9. etapp USA GP

Watkins Gleni rajal segasid veidi vett ka austraallane Brabham ja mehhiklane Rodriguez, viimane neist koguni 15. stardikohalt viiendaks tõustes. Kuid liidrimängus püsisid vaid esikohalt startinud Hill ja teda veidi aega seganud Clark, kuni Clarki Lotus üles ütles.

  • 1 Graham Hill GBR BRM 9
    2 Dan Gurney USA Brabham-Climax 6
    3 Jack Brabham AUS Brabham-Climax 4
    4 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 3
    5 Pedro Rodriguez MEX Ferrari 2
    6 Jochen Rindt AUT Cooper-Climax 1

10. etapp Mehhiko GP

Magdalena Mixhuca rajal võideti esmakordselt Goodyeari rehvidega, neid kasutasid sel ajal aga vaid Brabhami ja Honda tiimid. Seni oli ikka harjutud Dunlopitel kulda korjama.

Startis seegi kord eest Clark, ameeriklaste Gurney ja Gintheri eest, viimane sai aga Hondale ja ka isiklikult esimese esikoha. Ameeriklaste kaksikvõit oli brittide uuel lemmikalal juba saavutus omaette. Rodriguez jäi aga kodurajal seitsmendaks.

  • 1 Richie Ginther USA Honda 9
    2 Dan Gurney USA Brabham-Climax 6
    3 Mike Spence GBR Lotus-Climax 4
    4 Jo Siffert SUI Brabham-BRM 3
    5 Ronnie Bucknum USA Honda 2
    6 Richard Attwood GBR Lotus-BRM 1

MM-i esikuuik 1965. aastal:

  • 1 Jim Clark Lotus-Climax 54
    2 Graham Hill B.R.M. 40 (47)
    3 Jackie Stewart B.R.M. 33 (34)
    4 Dan Gurney Brabham-Climax 25
    5 John Surtees Ferrari 17
    6 Lorenzo Bandini Ferrari 13
Clark sai oma teise maailmameistritiitli (lisaks 1963. aastale), kolmandat talle aga kunagi ei kingitud.

Konstruktorite sari:

  • 1 Lotus-Climax 54 (58)
    2 B.R.M. 45 (61)
    3 Brabham-Climax 27 (31)
    4 Ferrari 26 (27)
    5 Cooper-Climax 14
    6 Honda 11
    7 Brabham-B.R.M. 5
    8 Lotus-B.R.M. 2
Ka Lotus sai juba teise esikoha, kuid neid üldvõite tuli meeskonnale seejärel veel ridamisi. Väike pühendus autole Lotus 33: