Kuid Surtees jätkas võitude lainel ka 1960. aastal F1-autode ringraja sarja üle kolides. Lihtsalt MV Agusta motikate asemele sai ta istumise alla vormeli Lotus-Climax (1960 üks poodiumikoht), Cooper-Climax (1961 kaks punktikohta), Lola-Climax (1962 kaks poodiumikohta). 1963 sõitis Surtees juba Ferrariga, tulemuseks esimene etapivõit, aasta hiljem aga juba ka maailmameistritiitel.

1964. aasta algas ka seekord hästi pigem Briti meeskondadele BRM ja Lotus, kuid vahet ei ole, maailmameistritiitel tuli ikkagi Ühendkuningriiki, olgugi, et konstruktorite sari neil käest libises.

Graham Hill tutvustab oma BRM-i

1. etapp Monaco GP

Hooaeg algas 1964. aasta mais jälle Monaco spektakulaarsel linnarajal, kuhu esimesest ruudust startis tiitlikaitsja Jim Clark Lotusel, kõrval Jack Brabham omaanimelisel Brabhamil. Paraku jäi Clark neli ringi enne finišit raja kõrvale ja sai kirja vaid neljanda koha. Brabham katkestas juba palju varem, seega kolmandast ruudust startinud Graham Hill naasis oma BRM-il võitude lainele.

Motikameestest polnud küll seekord parim mitte katkestanud Surtees, vaid hoopis (toona veel kolme- hiljem kokku üheksakordne 250-, 350- ja 500-kuubikuliste) maailmameister Mike Hailwood kuuenda kohaga.

  • 1 Graham Hill GBR BRM 9
    2 Richie Ginther USA BRM 6
    3 Peter Arundell GBR Lotus-Climax 4
    4 Jim Clark GBR Lotus-Climax 3
    5 Jo Bonnier SWE Cooper-Climax 2
    6 Mike Hailwood GBR Lotus-BRM 1

2. etapp Hollandi GP

Zandvoorti rajale startis parimalt kohalt hoopis Brabhami meeskonnakaaslane Dan Gurney, Clarki ja Graham Hilli ees. Gurney paraku finišini välja ei vedanud, võidu sai seekord Clark Lotusel. Britid said nelikvõidu, tulemus, millist oli nähtud viimati aastal 1958. Kuid britid olid juba sel ajal niivõrd kõigist üle.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 John Surtees GBR Ferrari 6
    3 Peter Arundell GBR Lotus-Climax 4
    4 Graham Hill GBR BRM 3
    5 Chris Amon NZL Lotus-BRM 2
    6 Bob Anderson GBR Brabham-Climax 1
Video paraku jälle mängust:

3. etapp Belgia GP

Spa-Francorchamps' rajale startis parimast ruudust jälle Gurney, Graham Hilli ja Jack Brabhami ees, kuid seegi sõit polnud talle oluliselt parem. Hoopis kuuendast ruudust startinud Clark võitis, seitsmendast startinud Bruce McLareni ees. Punkte koos Clarkil 21, Hillil 14, Gintheril 9...

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 6
    3 Jack Brabham AUS Brabham-Climax 4
    4 Richie Ginther USA BRM 3
    5 Graham Hill GBR BRM 2
    6 Dan Gurney USA Brabham-Climax 1

4. etapp Prantsuse GP

Rouen-Les-Essartsi rajale startisid parimatelt kohtadelt Clark, Gurney ja Surtees. Kuid nüüd oli Gurney kord tuua Brabhami meeskonnale selle ajaloo esimene etapivõit. Clark ja Lotus jätkasid küll endiselt hooaja liidritena.

  • 1 Dan Gurney USA Brabham-Climax 9
    2 Graham Hill GBR BRM 6
    3 Jack Brabham AUS Brabham-Climax 4
    4 Peter Arundell GBR Lotus-Climax 3
    5 Richie Ginther USA BRM 2
    6 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 1
Pisut raja ajaloost:

5. etapp Briti GP

Esimest korda kolis F1 MM-i karussell Brands Hatchi rajale Kentis. Seekord startisid eest Clark, Graham Hill ja Gurney, kuid Gurney ei pidanud lõpuni vastu ja sel aastal esimest korda tuli poodiumile Surtees. Viimast korda sai punkte aga 1961. aasta maailmameister Phil Hill. Clarkil koos juba 30, Graham Hillil 26 punkti.

  • 1 Jim Clark GBR Lotus-Climax 9
    2 Graham Hill GBR BRM 6
    3 John Surtees GBR Ferrari 4
    4 Jack Brabham AUS Brabham-Climax 3
    5 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 2
    6 Phil Hill USA Cooper-Climax 1

6. etapp Saksa GP

Nürburgring sai seekord saatuslikuks Hollandi vormelimehele Carel Godin de Beaufortile, kes hukkus treeningutel.

Lõpuks hakkas paremini minema Ferraridel. Surtees startis esikohalt ja Bandini neljandalt, vahele mahtusid Clark ja Gurney. Finišiks olid need kaks küll kadunud, Surteesi ja Bandini vahele trügis hoopis Graham Hill. Ühtlasi tõusis Hill 32 punktiga sarja liidriks, Clarki 30 ja Surteesi 19 punkti ees.
Muidu aga harjumatult rahvusvaheline esikuuik:

  • 1 John Surtees GBR Ferrari 9
    2 Graham Hill GBR BRM 6
    3 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 4
    4 Jo Siffert SUI Brabham-BRM 3
    5 Maurice Trintignant FRA BRM 2
    6 Tony Maggs RSA BRM 1

7. etapp Austria GP

Zeltwegi lennuväljal sõideti seekord esimest korda Austrias MM-punktidele. Ferrari pidu jätkus, kuid nüüd juba puhtalt itaallaste meele järgi. Graham Hill, Surtees ja Clark startisid küll eest, aga katkestasid kõik. Seitsmendalt startinud Bandini võitis, 14. kohalt startinud endine motikamees Bob Anderson tuli aga esimest ja viimast korda F1-poodiumile. Üldsarjas jäi juhtide esikolmik samaks, konstruktorite seas tõusis aga BRM Lotusest ette.

  • 1 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 9
    2 Richie Ginther USA BRM 6
    3 Bob Anderson GBR Brabham-Climax 4
    4 Tony Maggs RSA BRM 3
    5 Innes Ireland GBR BRP-BRM 2
    6 Jo Bonnier SWE Brabham-Climax 1

8. etapp Itaalia GP

Monza rajal pidi Bandini jälle seitsmendast ruudust startima, parimad stardikohad võtsid Surtees ja Gurney. Tiitlipretendendid Hill ja Clark jäid küll varakult raja kõrvale, sedapuhku näitas end jälle McLaren, teise kohaga Bandini ees. Surtees aga tuli võiduga juba üldliidrite kannule: Hill 32, Clark 30, Surtees 28 punkti. Ferrari oli järsku ka konstruktorite sarja liider.

  • 1 John Surtees GBR Ferrari 9
    2 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 6
    3 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 4
    4 Richie Ginther USA BRM 3
    5 Innes Ireland GBR BRP-BRM 2
    6 Mike Spence GBR Lotus-Climax 1

9. etapp USA GP

Ookeaniületus selja taga, võidi asuda Watkins Gleni rajal starti. Suurte lootustega startis eest jälle Clark, Surteesi ja Gurney ees, kuid võidu võttis hoopis neljandana startinud Graham Hill. Teise kohaga tõusis Surtees ka üldsarjas teiseks. Clarki ei aidanud ka see, et ta sõidu ajal Mike Spence'i autosse ümber istus, punktid oleks tal juba niigi kaduma läinud. Kokku punkte Hillil 39, Surteesil 34, Clarkil 30. Üldvõit ikka veel lahtine.

  • 1 Graham Hill GBR BRM 9
    2 John Surtees GBR Ferrari 6
    3 Jo Siffert SUI Brabham-BRM 4
    4 Richie Ginther USA BRM 3
    5 Walt Hansgen USA Lotus-Climax 2
    6 Trevor Taylor GBR BRP-BRM 1

10. etapp Mehhiko GP

Autódromo Hermanos Rodríguez
Mexico Citys ehitatud rada sai hiljem omale vendade Rodríguezide nime, sest Ricardo hukkus seal teatavasti aastal 1962, Pedro aga Saksamaal aastal 1971. Pedro jõudis pärast 1964. aastat kahel korral F1 etapivõitudeni, seekord oli tema laeks aga viimane punktikoht.
Lõuna-Aafrikat seekord sarjas ei olnud, niisiis sai hooaeg punkti oktoobris Mehhikos. Kahel eelmisel aastal oli seal võidu kirja saanud Clark.

Clark, Gurney ja Bandini startisid seekord eest, Surtees neljandast, Graham Hill kuuendast ruudust. Hillist seekord MM-tiitli võtjat polnud (11. kohaga), Clark si suutnud viienda kohaga ka midagi üldsarjas muuta.

Gurney võitis, aga kuna meeskond käskis Bandinil Surteesi mööda lasta, tuli Surtees seega teisele kohale ja napilt, ühepunktise eduga ka maailmameistriks.

  • 1 Dan Gurney USA Brabham-Climax 9
    2 John Surtees GBR Ferrari 6
    3 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 4
    4 Mike Spence GBR Lotus-Climax 3
    5 Jim Clark GBR Lotus-Climax 2
    6 Pedro Rodríguez MEX Ferrari 1

1964. aasta MM-i esikuuik, brittide kolmikvõit:

  • 1 John Surtees Ferrari 40
  • 2 Graham Hill B.R.M. 39 (41)
  • 3 Jim Clark Lotus-Climax 32
  • 4 Lorenzo Bandini Ferrari 23
  • 5 Richie Ginther B.R.M. 23
  • 6 Dan Gurney Brabham-Climax 19

Arvesse läks kuus parimat tulemust kümnest, seega Hillil läks kaks punkti maha, muidu oleks hoopis tema tiitli võitnud.

Konstruktorite karikas:

  • 1 Ferrari 45 (49)
  • 2 B.R.M. 42 (51)
  • 3 Lotus-Climax 37 (40)
  • 4 Brabham-Climax 30
  • 5 Cooper-Climax 16
  • 6 Brabham-B.R.M. 7
  • 7 BRP-B.R.M. 5
  • 8 Lotus-B.R.M. 3

Niisiis Ferrarile teine üldvõit (pärast 1961. aastat), terve rea Briti masinate ees. Kuigi rajal oli nähtud ka esimest Hondat ja Godin de Beaufortile surma toonud Porschet, need punktideni ei küündinud.