1961. aasta tõi suure murrangu, kuna seni loeti F1 klassi autoks seda, mille mootori mahuks oli 2500 kuupsentimeetrit vabalt hingavatele või 750 kompressoriga mootoritele, siis nüüd seati esimese piiriks 1300 kuni 1500 kuupsentimeetrit, kompressorid mootoritel aga keelati (niigi keegi neid ei kasutanud). Auto miinimumkaaluks seati 450 kg, kiiver piloodile seati kohustuslikuks, autospordiliit FIA hakkas ka karmimalt ringradu ja võistlusi kontrollima. Muutus mootorite osas tähendas ka seda, et sellest aastast enam Indianapolise 500 miili sõit F1 sarja ei mahtunud.

Uutele nõuetele vastas kõige paremini uus "haininaga" Ferrari (Ferrari 156) ja ainsa konkurendina suutis neile vastu hakata vaid Lotus. Kaheksast etapist läks punktijagamisel arvesse vaid viis. Punktisüsteem nüüdsest esikuuikule 9-6-4-3-2-1.

Phil Hill võitmas oma "haininaga" Ferraril

1. etapp Monaco GP

13 meeskonda kokku 20 juhiga oli Monaco rajal üles antud, kusjuures esireast startinud Lotuse-meeste Stirling Mossi ja Jim Clarki vahele mahtus teise stardiruutu Ferrari juht Richie Ginther. Clark langes küll lõpuks kümnendaks, seega võiduka Mossi järel tulid ridamisi kolm Ferrarit, nende järel aga Porsche. Maailmameister Brabham jäi oma Cooperil raja äärde.

  • 1 Stirling Moss GBR Lotus-Climax 9
    2 Richie Ginther USA Ferrari 6
    3 Phil Hill USA Ferrari 4
    4 Wolfgang von Trips GER Ferrari 3
    5 Dan Gurney USA Porsche 2
    6 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 1

2. etapp Hollandi GP

Zandvoorti rajal oli stardis 15 masinat, sedapuhku esimestelt kohtadelt startisid Phil Hill, von Trips ja Ginther, kõik Ferraridel. Finišis oli sakslane Wolfgang, krahv Berghe von Trips aga esimest korda võitjana. Lotuse-mehed suutsid trügida vaid kolmanda Ferrari ette. Tegemist oli ka viimase sõiduga enne 2005. aastat, kus ükski startinu ei katkestanud.

  • 1 Wolfgang von Trips GER Ferrari 9
    2 Phil Hill USA Ferrari 6
    3 Jim Clark GBR Lotus-Climax 4
    4 Stirling Moss GBR Lotus-Climax 3
    5 Richie Ginther USA Ferrari 2
    6 Jack Brabham AUS Cooper-Climax 1

3. etapp Belgia GP

Spa-Francorchampsi rajale startisid esireast jälle Ferraridel Phil Hill, von Trips ja belglane Gendebien, lõpuks said aga Ferrari-mehed lausa nelikvõidu. Punkte kogutud juba Phil Hill 19, von Trips 18. Konstruktorite sarjas Ferrari edumaa Lotuse ees kasvas kümnele punktile.

  • 1 Phil Hill USA Ferrari 9
    2 Wolfgang von Trips GER Ferrari 6
    3 Richie Ginther USA Ferrari 4
    4 Olivier Gendebien BEL Ferrari 3
    5 John Surtees GBR Cooper-Climax 2
    6 Dan Gurney USA Porsche 1

4. etapp Prantsuse GP

Reims-Gueux rajal nähti täiesti ootamatut võitjat. Eest startisid küll nagu tavaliselt, Phil Hill, von Trips ja Ginther, aga kui nad kõik ridamisi raja äärde jäid, päästis Ferrari au esmakordselt rajale tulnud itaallane Giancarlo Baghetti. Kahtlematult kaasmaalase Enzo Ferrari suureks rõõmuks, kuigi Baghetti võistleski tema toodetud autol eraisikuna. Startis Baghetti muide 12. kohalt. Temperatuur kerkis õhus 39 ja rajal lausa 50 kraadini Celsiuse järgi, ehk mõni ime, et autod üles ütlesid.

  • 1 Giancarlo Baghetti ITA Ferrari 9
    2 Dan Gurney USA Porsche 6
    3 Jim Clark GBR Lotus-Climax 4
    4 Innes Ireland GBR Lotus-Climax 3
    5 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 2
    6 Graham Hill GBR BRM-Climax 1

5. etapp Briti GP

Sedapuhku Aintree rajale startisid eest Phil Hill, Ginther ja rootslasest Porsche-mees Jo Bonnier. Neljandast ruudust startinud von Trips kihutas aga neist kõigist mööda. 19. kohalt startinud Baghetti aga katkestas. Kokku oli rajal 30 meest. Punkte nüüd von Tripsil 27, Phil Hillil 25, Gintheril 16.

  • 1 Wolfgang von Trips GER Ferrari 9
    2 Phil Hill USA Ferrari 6
    3 Richie Ginther USA Ferrari 4
    4 Jack Brabham AUS Cooper-Climax 3
    5 Jo Bonnier SWE Porsche 2
    6 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 1

6. etapp Saksa GP

Sel aastal jälle Nürburgringile naasnud F1-karussell tõi lõpuks kauaoodatud vahelduse. Ferraride müür oli murtud, nüüd suutis Phil Hilli taga lõpuks teise stardiruudu võtta eelmise aasta maailmameister Brabham, kolmandasse murdis end aga Moss. Brabham küll ei suutnud esimest ringigi lõpetada ja kui Moss kihutas lõpuks võidule, suutis teiseks tõusta von Trips. Punkte seega juba von Tripsil 33, Phil Hillil 29, Mossil 21.

  • 1 Stirling Moss GBR Lotus-Climax 9
    2 Wolfgang von Trips GER Ferrari 6
    3 Phil Hill USA Ferrari 4
    4 Jim Clark GBR Lotus-Climax 3
    5 John Surtees GBR Cooper-Climax 2
    6 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 1

7. etapp Itaalia GP

Monzas sai aga hooaeg katastroofilise pöörde, kui maailmameistritiitli suunas kihutanud Wolfgang von Trips Ferraril, pärast kokkupõrget Jim Clarkiga, publikusse lendas, hukkudes ise ja tappes veel 14 inimest. Startis ta nimelt esiruudust, selja taga veel kolm Ferrarit, Ricardo Rodríguezi, Gintheri ja Phil Hilliga roolis. Finišisse jõudis neist vaid võitjana Hill, ülejäänud katkestasid. Ühtlasi tõusis aga Hill punktidega von Tripsi ette ja maailmameistriks.

  • 1 Phil Hill USA Ferrari 9
    2 Dan Gurney USA Porsche 6
    3 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 4
    4 Jackie Lewis GBR Cooper-Climax 3
    5 Tony Brooks GBR BRM-Climax 2
    6 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 1

8. etapp USA GP

Esimest korda Watkins Gleni rajale New Yorgi osariiki jõudes, oli F1 sarja üldvõit juba otsustatud, ning Phil Hilli nähti paraku kodus mitte Ferraril võitmas, vaid hoopis tavalisemal Fordil auringe tegemas. Ferrari meeskond ei tulnud USA-s isegi rajale.

Sedapuhku startisid eest Jack Brabham Cooperil, Graham Hill BRM-il ja Stirling Moss Lotusel. Brabham ja Moss aga katkestasid, Graham Hill jäi viiendaks ja võidu võttis britt Innes Ireland.

  • 1 Innes Ireland GBR Lotus-Climax 9
    2 Dan Gurney USA Porsche 6
    3 Tony Brooks GBR BRM-Climax 4
    4 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 3
    5 Graham Hill GBR BRM-Climax 2
    6 Jo Bonnier SWE Porsche 1
Videopilt paraku mängust:

MM-i lõppseis

Hooaja esikuuikusse pääsesid:

  • 1 Phil Hill Ferrari 34 (38)
  • 2 Wolfgang, krahv Berghe von Trips Ferrari 33
  • 3 Stirling Moss Lotus-Climax 21
  • 4 Dan Gurney Porsche 21
  • 5 Richie Ginther Ferrari 16
  • 6 Innes Ireland Lotus-Climax 12

Kuigi üldvõitu oleks väärinud esimene (veel krahvitiitliga) sakslane, tahtis saatus teisiti. Oma neljandal hooajal sai Phil Hill esimese ameeriklasena MM-tiitli, millele ta küll hiljem jätku pakkuda ei suutnud. Järgmisel aastal algas hoopis inglase Graham Hilli pidu. Stirling Moss aga lõpetas oma karjääri ilma üldvõiduta, saagiks järjest neli teist ja kolm kolmandat kohta F1 sarjas. Ta oleks ehk isegi edasi võistelnud, aga 1962. aastal Goodwoodi rajal oskas ta end avariiga kuuks ajaks koomasse sõita ja võidusõidukarjäär oli läbi.

Konstruktorite karikas 1961:

Esimene üldvõit Ferrarile:

  • 1 Ferrari 40 (52)
  • 2 Lotus-Climax 32
  • 3 Porsche 22 (23)
  • 4 Cooper-Climax 14 (18)
  • 5 BRM-Climax 7

Sportautode MM

1961. aastal nähti paraku viimast korda sportautode MM-sarja, mille asemel pandi käima oluliselt lahjem GT tootjate sari aastal 1962. Toome ära ka viimase sportautode MM-i järjestuse (vaid tootjatele), samuti Ferrari taktikepi all:

  • 1 Ferrari 24
  • 2 Maserati 14
  • 3 Porsche 11
  • 4 O.S.C.A. 1

Etappide võitjad, nagu ikka, enamikus tuttavad:

1 12 Hours of Sebring: Phil Hill ja Olivier Gendebien Ferrari 250 TR61
2 Targa Florio / Palermo: Wolfgang von Trips ja Olivier Gendebien Ferrari Dino 246SP
3 1000km Nürburgring: Masten Gregory ja Lloyd Casner Maserati Tipo 61
4 24 Hours of Le Mans / La Sarthe: Phil Hill ja Olivier Gendebien Ferrari 250 TR61
5 4 Hours of Pescara: Lorenzo Bandini ja Giorgio Scarlatti Ferrari 250 TR61