Suurim revolutsioon 1958. aastal oli Konstruktorite Karika jagamine F1 meeskondadele, ehk enam ei antud punkte vaid pilootidele, vaid ka autovalmistajatele. Arvesse läks kuuel parimal etapil meeskonna parim auto. Indy 500 jäi aga sellest arvestusest välja, sest tavalised F1 meeskonnad ju seal ei osalenud. Niisiis, Epperly-Offenhauser ja Kurtis Kraft-Offenhauser oleks võinud end solvatuna tunda, kui neid vaid muu F1 sari liigutanud oleks.

Lennukikütus ja tagamootoritega autod

1958 oli ka aasta, mil keelati ära alkoholipõhised autokütused ja naftapõhine kütus muudeti kohustuslikuks. Mida see tähendas? Veel mõni aasta varem võite korjanud Mercedese "hõbenoolte" kütus olevat olnud segu: 45 protsenti benseeni, 25 protsenti metüülalkoholi, 23 protsenti lennukikütust, kolm protsenti atsetooni, kaks protsenti nitrobenseeni ja kaks protsenti siiani salastatud koostisosa. Koostis oli niivõrd plahvatusohtlik, et kütusepaak tuli ööseks tilgatuks teha, vältimaks püsivat kahju autodele.

Aastail 1958-1960 oli aga kohustuslik tankida F1 autodesse lennukikütust oktaaniarvuga 130. Taustal ennekõike Shelli lobitöö. See oli ka viimane hooaeg, kui pildile said autod, mille mootorid olid nende eesosas. Ferrari autod polnud muutuseks valmis küll enne 1961. aastat, aga kui vahepeal nähti katsetusi auto keskele (küljele) toodud mootoritega, algas 1958. aastal just tagamootoritega autode võidukäik F1-s.

Punktisüsteem püsis endine 8-6-4-3-2 pluss üks lisapunkt kiireima ringi eest. Etappe seekord lausa üksteist. Kuid tegemist oli ka ühe kõige traagilisema hooajaga F1 ajaloos, kuna surma said etappidel Pat O'Connor, Luigi Musso, Peter Collins ja Stuart Lewis-Evans. Mike Hawthorn lõpetas hooaja küll hiilgavalt, aga sai surma mõni kuu hiljem (jaanuaris 1959) tavalises liiklusõnnetuses.

1. etapp Argentina GP

Muutus kütuse osas tähendas seda, et Vanwall ja BRM polnud veel jaanuaris Buenos Airese rajal stardiks valmis. Kohal oli vaid kuus Maseratit (Maserati 250F), kolm Ferrarit (Ferrari Dino 246F1) ja üks Cooper-Climax (Cooper T43), väikseim arv autosid üldse F1 stardis läbi aegade.

Esikohalt startis Fangio Maseratil, sabas Ferrari-mehed Hawthorn ja Collins. Stardist sai ette aga viiendalt kohalt Jean Behra. Võitis taktikamängude tulemusel lõpuks seitsmendalt kohalt startinud Stirling Moss (esimest korda tagamootoriga) autol Cooper-Climax.

  • 1 Stirling Moss GBR Cooper-Climax 8
    2 Luigi Musso ITA Ferrari 6
    3 Mike Hawthorn GBR Ferrari 4
    4 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 3+1
    5 Jean Behra FRA Maserati 2

2. etapp Monaco GP

Seekord olid rajal lausa 31 juhti, kellest 16 kvalifitseerus stardiks. Connaught-Alta autoga oli välja langenute hulgas ka hilisem F1 peakorraldaja Bernie Ecclestone, aga tema ainus hooaeg piirduski kahe diskvalifitseerimisega.

Nüüd olid Briti autod juba massina rajal: kolm Vanwall VW57, kaks BRM P25, neli Cooper T43 või T45-Climaxit, kaks Lotus 12-Climaxit, lisaks veel kaks Connaught Type B-Altat ja kaks OSCA F2 autot (itaallastega roolis), kuid Connaughtid ja OSCA-d piirdusidki kvalifikatsiooniga.

Startis eest Tony Brooks Vanwallil, järgnes Behra BRM-il, ja kolm Cooper-Climaxi meest Jack Brabham, Roy Salvadori ja Maurice Trintignant. Ferrari-mees Hawthorn startis alles kuuendana. Tulevikustaaridest Brabham tuli elus esimest korda punktidele, elus esimest korda oli rajal aga Graham Hill (kes Lotusel katkestas). Võitis seekord Trintignant, teist ja viimast korda oma karjääri jooksul. See aga tõestas ka, et Mossi eelmine võit Cooper-Climaxil polnud päris juhuslik.

  • 1 Maurice Trintignant FRA Cooper-Climax 8
    2 Luigi Musso ITA Ferrari 6
    3 Peter Collins GBR Ferrari 4
    4 Jack Brabham AUS Cooper-Climax 3
    5 Harry Schell USA BRM 2
    Kiireim ring Mike Hawthorn Ferrari 1

3. etapp Hollandi GP

Zandvoorti rajal oli nüüd 17 autot, rea lõpetajaks haruldasem osaleja, pigem F2 rajale sobiv Porsche 718, mis aga finišisse ei jõudnudki. Esireast startis Vanwalli kolmik: britid Lewis-Evans, Moss ja Brooks. Kaks neist langes küll sõidust välja ja võit seekord jälle Mossile, sedapuhku Vanwallil. Hawthorn pidi Ferraril olema ka kahe punktiga rahul. Punkte kokku Mossil 17, Mussol 12.

  • 1 Stirling Moss GBR Vanwall 8+1
    2 Harry Schell USA BRM 6
    3 Jean Behra FRA BRM 4
    4 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 3
    5 Mike Hawthorn GBR Ferrari 2

4. etapp, Indy 500

Vaheetüüd, nagu tavaliselt, Ühendriikide pinnal, austusena kuulsusrikkale ovaalrajale. Indianapolise 500 miili sõidule startis 33 ameeriklast, esikohalt Dick Rathmann autol Watson-Offenhauser. Stardiks oli valmistunud küll ka Fangio, aga ei saanud autot sellele rajale sobivaks. Võitis seitsmendalt kohalt startinud Jimmy Bryan autol Epperly-Offenhauser. Kuid viiendalt kohalt startinud Pat O'Connori hukkumine ja seitsme auto väljalangemine avaringil heitis sõidule tugeva varju.

  • 1 Jimmy Bryan USA Epperly-Offenhauser 8
    2 George Amick USA Epperly-Offenhauser 6
    3 Johnny Boyd USA Kurtis Kraft-Offenhauser 4
    4 Tony Bettenhausen USA Epperly-Offenhauser 3+1
    5 Jim Rathmann USA Epperly-Offenhauser 2

5. etapp Belgia GP

Spa-Francorchamps rajal said seekord kaks parimat stardikohta Ferrari-mehed Hawthorn ja Musso. Võitis aga viiendalt kohalt startinud Brooks Vanwallil, kelle liidrikohta segas alguses vaid Collins. Lotus sai ka oma ajaloo esimese punktikoha. Punkte Mossil 17, Hawthornil 14, Mussol 12...

Mis teeb sellest etapist erakordse, on aga esimese naise osavõtt F1 etapil. Itaallanna Maria Teresa de Filippis startis isiklikul Maserati 250F-il viimase ehk 19.-na, lõpetas viimase ehk kümnendana, liidrist kaks ringi maas. Monacos ta starti ei saanudki, 1958. aastasse jääb aga veel de Filippise kaks osavõttu ja katkestamist Portugalis ja Itaalias. Finišeerida suutis ta vaid ühe korra.

  • 1 Tony Brooks GBR Vanwall 8
    2 Mike Hawthorn GBR Ferrari 6+1
    3 Stuart Lewis-Evans GBR Vanwall 4
    4 Cliff Allison GBR Lotus-Climax 23
    5 Harry Schell USA BRM 2

Maria Teresa de Filippis:

6. etapp Prantsuse GP

Reimsi etapp jäi viimaseks itaallasele Luigi Mussole, kes lendas autost välja ja suri samal päeval haiglas. Stardis oli Musso teises ruudus Hawthorni järel, aga 1958. aasta oli F1 rajal üldse favoriitidele ohtlik aasta. Üks tiitlipretendent igatahes kadus.

Sedapuhku oli Ferrari rajal siiski selgelt parem kui Vanwall. Ainukordselt osales Euroopas toimunud F1 etapil Indy 500 1952. aasta võitja Troy Ruttmann Maseratil, tulemuseks kümnes koht. Ja viimast korda nähti F1 rajal Fangiot, samuti Maseratil, kes lõpetas neljandana. Punkte kokku Mossil ja Hawthornil mõlemal 23, Mussol tema viimased 12.

  • 1 Mike Hawthorn GBR Ferrari 8+1
    2 Stirling Moss GBR Vanwall 6
    3 Wolfgang von Trips GER Ferrari 4
    4 Juan Manuel Fangio ARG Maserati 3
    5 Peter Collins GBR Ferrari 2

7. etapp Briti GP

Seekord siis Silverstone'i rajal. Esikohalt startis Moss Vanwallil, tema sabas Schell BRM-il ja Salvatori Cooper-Climaxil. Rajal paraku Moss katkestas ja Ferrarid sõitsid kuuendalt ja neljandalt stardikohalt tulles kõigist eessõitjaist mööda. Peter Collins sai juba oma karjääri kolmanda ja paraku ka viimase etapivõidu. Punkte koos Hawthornil 30, Mossil 23, Collinsil 14. Sari hakkas veidi Hawthorni kasuks kiskuma.

  • 1 Peter Collins GBR Ferrari 8
    2 Mike Hawthorn GBR Ferrari 6+1
    3 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 4
    4 Stuart Lewis-Evans GBR Vanwall 3
    5 Harry Schell USA BRM 2

8. etapp Saksa GP

Nürburgring teadagi, toona 22,8 kilomeetrit pikk, tuli läbida 15 korda. Ja Saksa korraldajad lubasid jälle rajale koos F1-masinatega madalama klassi ehk F2 autod. Ja sellest sündis paras segadus, sest lõpuks tuli viienda koha punktid üldse jagamata jätta.

Nimelt paremuselt viies F1 piloot Cliff Allison lõpetas Lotusel alles kümnendana, lastes endast mööda ka viis F2 masinat, eesotsas uusmeremaalase Bruce McLareniga. Viimase jaoks oli Saksa GP viies koht särava karjääri avapauk, aga F2-mehena talle F1 punkte ei jagatud.

Etapile startisid esireast Hawthorn, Brooks ja Moss. Neljandana startinud Collins sai aga etapil surma, lennates üle katuse ja paiskudes autost välja. Ka Moss ja Hawthorn katkestasid, võit seega Brooksile. Collinsi surm oli nii ränk hoop, et Hawthorn otsustas aasta lõpus võistlemise üldse lõpetada.

  • 1 Tony Brooks GBR Vanwall 8
    2 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 6
    3 Maurice Trintignant FRA Cooper-Climax 4
    4 Wolfgang von Trips GER Ferrari 3
    5 Bruce McLaren NZL Cooper-Climax 0
    Kiireim ring Stirling Moss GBR Vanwall 1

9. etapp Portugali GP

Eelmise aasta segadus, kus terve rida etappe ära jäi, avas ukse uutele ringradadele. Portugali GP-d oli küll korraldatud 1951. aastast peale, 1957. a oli võitjaks ka Fangio, aga alles nüüd sai see rada F1 MM-sarja. Rajaks Circuito da Boavista, Oportos, mis tuli läbida 50 korda. Eest startisid Moss, Hawthorn ja Lewis-Evans ja nad ka lõpetasid samas järjekorras, paraku nägid korraldajad Hawthorni sõidus sellist turvareeglite rikkumist, et tema sõit esialgu tühistati.

Moss aga, olles ise Hawthorni "intsidenti" pealt näinud, läks korraldajatele selgitama, et Hawthorn polnud süüdi. Ja Hawthorn sai oma seitse punkti tagasi. Tagantjärgi targana, jäi Moss just selle kaebuse tõttu ise MM-tiitlist ilma. Hawthornil koos juba 36 (37) punkti, Mossil 32, Brooksil 16. Vanwallil meeskonnana 40, Ferraril 40 (45). Arvesse minemas kuus paremat etappi.

  • 1 Stirling Moss GBR Vanwall 8
    2 Mike Hawthorn GBR Ferrari 6+1
    3 Stuart Lewis-Evans GBR Vanwall 4
    4 Jean Behra FRA BRM 3
    5 Wolfgang von Trips GER Ferrari 2
Vaatame mängust pilti:

10. etapp Itaalia GP

Nagu F1 ajastul ikka (ainsa erandiga 1980), peeti Itaalia GP Monzas. Esireast startisid Moss, Brooks ja Hawthorn. Moss paraku katkestas, seega võit Brooksile Hawthorni ees. Ameeriklane Masten Gregory loovutas oma auto sõidu ajal aga kaasmaalasele Carroll Shelbyle, mis veel eelmistel aastatel oleks võimaldanud neil punktikohta jagada, sel aastal aga jäeti nad mõlemad punktidest ilma. Phil Hill tuli aga esimest korda poodiumile.

Punkte juba Hawthornil 40 (43), Mossil 32, Brooksil 24. Konstruktorite arvestuses Vanwalli edu Ferrari ees suurenes. Muide, naispiloot Maria Teresa de Filippis oleks olnud lausa kaheksas, kui ta 57. ringil katkestanud ei oleks.

  • 1 Tony Brooks GBR Vanwall 8
    2 Mike Hawthorn GBR Ferrari 6
    3 Phil Hill USA Ferrari 4+1
    4 Masten Gregory USA / Carroll Shelby USA Maserati 0 ja 0
    5 Roy Salvadori GBR Cooper-Climax 2

11. etapp Maroko GP

Casablanca radadel oli GP-võistlusi peetud juba 1925. aastast alates ja 1958 võeti nad ka esimest korda ametlikult F1 MM-sarja. Paraku ka viimast korda.

Esireast startisid seekord Hawthorn, Moss ja Lewis-Evans, finišeeris aga esimesena Moss, teisena Hawthorn. Viiendana, esimese Rootsi piloodina ajaloos punktidel, Jo Bonnier. Hooajal kaks korda poodiumilgi olnud Stuart Lewis Evans sai aga avariis nii rängalt põletada, et suri kuus päeva hiljem.

Mossi kogupunktid jäid Hawthorni arvesse läinud punktidest ühe punkti kaugusele. Kui Portugali teine koht poleks Hawthornile kirja läinud, oleks Moss olnud punktise edumaaga ise maailmameister. Kuid tulemuseks oli Mossil vaid neljas järjestikune hõbe. Ja ette rutates, selle mehe hiilgav ebaedu jätkus veel järgmistelgi aastatel.

  • 1 Stirling Moss GBR Vanwall 8+1
    2 Mike Hawthorn GBR Ferrari 6
    3 Phil Hill USA Ferrari 4
    4 Jo Bonnier SWE BRM 3
    5 Harry Schell USA BRM 2

Niisiis hooaja esikümme 1958

Brittide viisikvõit, kuid kolm esikümne meest hukkus hooaja jooksul, oma karjääri võiduga lõppenuks kuulutanud maailmameister Hawthorn ise sai surma aga argises liiklusõnnetuses paar kuud hiljem:

  • 1 Mike Hawthorn Ferrari 42 (49)
  • 2 Stirling Moss Cooper-Climax / Vanwall 41
  • 3 Tony Brooks Vanwall 24
  • 4 Roy Salvadori Cooper-Climax 15
  • 5 Peter Collins Ferrari 14
  • 6 Harry Schell B.R.M. 14
  • 7 Maurice Trintignant Cooper-Climax 12
  • 8 Luigi Musso Ferrari 12
  • 9 Stuart Lewis-Evans Vanwall 11
  • 10 Phil Hill Ferrari 9

Konstruktorite karikas läks samuti kohe avahooajal Briti meeskonnale:

  • 1 Vanwall 48 (57)
  • 2 Ferrari 40 (57)
  • 3 Cooper-Climax 31
  • 4 BRM 18
  • 5 Maserati 6
  • 6 Lotus-Climax 3

Sportautode MM

Võrdluseks sportautode MM-i esiviisik 1958. aastast:

  • 1 Ferrari 32 (38)
  • 2 Porsche 18 (20)
  • 3 Aston Martin 18
  • 4 Lotus 3
  • 5 O.S.C.A. 2

Võitjad etappidel juba tuttavad:

  • 1000km of Buenos Aires Peter Collins ja Phil Hill / Ferrari 250 TR 58
  • 12-Hour Florida International Grand Prix of Endurance for The Amoco Trophy Phil Hill ja Peter Collins / Ferrari 250 TR 58
  • Targa Florio / Circuito Piccolo delle Madonie Luigi Musso ja Olivier Gendebien / Ferrari 250 TR 58
  • Internationales ADAC 1000 Kilometre Rennen Nürburgring Stirling Moss ja Jack Brabham / Aston Martin DBR1/300
  • 24 Heures du Mans Olivier Gendebien ja Phil Hill / Ferrari 250 TR 58
  • RAC Tourist Trophy / Goodwood Circuit Stirling Moss ja Tony Brooks / Aston Martin DBR1/300