Euroopa tahab ummikute leevendamiseks liiklejad massiliselt helikopteritele tõsta
Peagi võib kodunt tööle ja tagasi reisimine olla sama lihtne kui liftisõit. Vähemalt on selline Euroopa komisjoni uurimistöö ja tehnoloogilise arenduse seitsmendast raamistikprogrammist FP7 rahastatava uurimisprojekti „myCopter“ tulevikunägemus, vahendab PhysOrg.com.
Kava muuta helikopterid sama kõikjaldasteks liikumisvahenditeks nagu praegu on autod võib tunduda fantastilisevõitu, ent tugineb väga tõsisele tähelepanekule: „Teedetaristud on tipptundidel ülimalt küllastunud ning kiirteede rajamine pole peagi enam ei võimalik ega soovitav,“ analüüsib Saksamaal Tübingenis tegutseva Max Plancki bioloogilise küberneetika instituudi professor ja myCopteri projekti algataja Heinrich Bülthoff. „Ainus lahendus on mõelda väljaspool raame ning lisada liiklejate trajektoorile kolmas mõõde.“
Tolle lapsiku fantaasia — sest kes meist poleks ihanud lennata? — ning halvaendelise kujutluspildi vahele linnataevas ringi sumisevatest masinatest mahub terve maailma jagu korraldamist, mille kallal hulk ülikoole on juba jaanuarist saati pead murdnud; lisaks Max Plancki instituudile teevad myCopteriga koostööd Liverpooli ülikool, EPFL, Šveitsi föderaalne tehnoloogiainstituut ETH Zürich, Karlsruhe tehnoloogiainstituut ning Saksamaa aero- ja kosmonautikakeskus DLR. Projekti ja selle partnereid esitleti eile Londonis Ühendkuningriigi kuningliku aero- ja kosmonautika liidu konverentsil.
EPFL on myCopteri partner olnud päris algusest saati. Töösse on hõlmatud kaks rühma: raalgraafika laboratoorium CVLab ja nutisüsteemide laboratoorium LIS. „Praeguses etapis me ei tegele veel lennumasina enda arendamisega,“ selgitab projektiga seotud LIS-i järeldoktorist uurija Felix Schill. „Selles esialgses faasis nõuab Euroopa meilt kõige sellise väljatöötamist, mis antud transpordiviisi mastaapse rakendamise võimalikuks teeks.“
Lahendamist ootab hulk probleeme, millest kaugeltki kõik pole tehnilised. Muuta tuleb seaduseid; eeldada on arvestatava ulatusega ühiskondlikku reaktsiooni. Reisijate töökohtade juurde tuleb kavandada taristud kopterite „parkimiseks“. Kasutajaliides peab olema piisavalt lihtne võimaldamaks igal soovijal ilma ülemäärase väljaõppeta seadet kasutada. Esialgu energiaküsimusi arvesse ei võeta, ehkki EPFL-i kalkulatsioonid näitasid juba aastaid tagasi, et vastastikku pöörlevate propelleritega varustatud individuaal-elektrikopter suudab läbida ainuüksi akutoitel 20 kilomeetrit — vahemaa, mille piiresse (linnulennul arvestades) mahuvad autoga töö ja kodu vahet sõitjate enamiku marsruudid.
Nelja aasta pikkune, 4,2 miljonit eurot maksev uurimisprojekt jaotub mitmete valdkondade vahel. EPFL tegeleb esmajoones selle uurimisega, kuidas hulk lennumasinaid omavahel suhestub. „Reisijate turvalisus on loomulikult üks kõige tundlikumaid teemasid,“ jätkab Schill. „Kokkupõrgete vältimiseks tuleb kehtestada äärmiselt usaldusväärsed süsteemid.“ See tähendab mitmesuguste tuvastus- ja sideseadmete arendamist. „Mürasummutava algoritmi toel suudavad seadmed kuulda teiste mootorite hääli ja määrata nende asukohti. Siiski tuleb leida veel ka meetod lindude ja muude lendavate objektide lokaliseerimiseks.“
Turvanõuete tulemuseks kujunevad kahtlemata äärmiselt töö- ja rikkekindlad süsteemid. Praegu tegelevad teadlased radartehnoloogia parendamisega, kahandades näiteks selle gabariite ja hõlmates uusi sagedusi — omadused, mis on tekitanud suurt huvi ka autotööstuses. Samal ajal töötab CVLab teiste sõidukite ja maandumisplatvormide videotuvastuse kallal.
Pidades silmas uudse transpordilahenduse loodetavalt laialdast levikut uurivad teadlased veel ka seda, kuidas taolised riistapuud saaksid lennata koos — või üksi. Kas on vaja „taevamaanteid“? Kas aparaadid tuleks panna lendama kindlakujulises parves nagu rändlinnud? Või tuleks lasta igal lennumasinal valida oma marsruut? Juba käimasolev droonlennukite parvlendamisele keskendunud uurimistöö võib kopteriprojekti raames jätkuda.
Seega tekitab myCopter teadusuuringuid mitmes vallas ning nende tööde tulemused kujunevad kahtlemata kasulikuks ka väljaspool minihelikopteri-rakendusi — ja kindlasti kaua enne seda, kui esimesed kopterid konveierilintidelt maha vurisevad. „Paari eelseisva aasta jooksul on mul kavas teha ettepanek järgmiseks uurimisprojektiks, mis seekord hõlmaks partnereid tööstusvallast ning keskenduks juba lennumasinatele endile,“ loodab Bülthoff.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!