Elektriautode ostutoetuse meetme esimese vooru maht pidi olema 1,2 miljonit eurot. Ühe e-auto kohta saab küsida kuni 5000 eurot ostutoetust. Auto hind käibemaksuta ei tohi ületada 50 000 eurot.

Nelja aasta jooksul tuleb sõita e-autoga vähemalt 80 000 km, millest 80% Eestis, selleks et toetuse saamist õigustada. Toetuse taotlused vaatab läbi, toetusi maksab ja toetuse saajate tingimustele vastavust kontrollib Keskkonnainvesteeringute keskus.

Algselt suure autopargiga ja suurte läbisõitudega (takso-, transpordi-, kuller- jt) ettevõtetele mõeldud toetus, mis aidanuks kasutusele võtta keskkonnasõbralikumad sõidukid, hoida kokku kulusid ja vähendada heitmeid ning ühtlasi saatnud ühiskonnale sõnumi elektriautode võimalikkusest tavaelus muundus ühel hetkel “kõigile võrdselt” plaaniks: juulis lubas keskkonnaminister, et seda hakatakse jagama ka eraisikutele.

Sealt alates on meetme avamine takerdunud: oktoobris lõppes kaasamisvoor, kus huvitunud said ettepanekuid teha ning neid läbi vaadanud töörühm omakorda rühmata, et terad sõkaldest eraldada ning meetme määrusele joon lõpuks alla tõmmata.

7. novembril on seis jätkuvalt arutamise faasis: “Rõhutame, et tegemist on määruse eelnõuga, millele avalikul kooskõlastusringil laekunud kommentaare ja parandusettepanekuid veel arutatakse. Seetõttu ei saa praegusi tingimusi käsitleda lõplikena!” ütleb Andrus Treier selgituseks.

See tähendab, et toetusmeetme tingimused võivad veel muutuda. Päriselt on asjad kindlad siis kui määrus on saanud vajalikud kooskõlastused ja see kehtib.

KIKi roll toetusmeetme töögrupis

Kui suurt rolli on Keskkonnainvesteeringute keskus toetusmeetme väljatöötamisel etendanud? Milliseid ettepanekuid tegite, et meede võimalikult lihtsalt mõistetav oleks?

Elektriautode toetusmeetme väljatöötamise juures on Keskkonnainvesteeringute keskus olnud algusest peale. Meetme on sisuliselt välja töötanud töögrupp, kuhu kuuluvad KKM, MKM ning KIKi töötajad, kelle nimed on ka seletuskirjas ära toodud. Konkreetseid ideid on raske kellelegi tagantjärgi omistada, töö toimus koosolekute -ajurünnakute formaadis.

Millal on kavas esimene taotlusvoor avada?

Taotlusvooru avamine sõltub määruse jõustumisest. Saame taotlusvooru välja kuulutada kohe, kui määrus on jõustunud ja Keskkonnaministeerium on KIKile vastava teate saatnud.

Loodame, et saame vooru välja kuulutada veel sel aastal. Kui taotlusvoor välja kuulutatakse, siis avaneb KIK e-toetuse keskkonnas taotluse esitamise võimalus 30 päeva pärast, et taotlejatel oleks aega oma soovid ning ka võimalused rahulikult läbi mõelda.

Taotlust sisestama saab hakata siis, kui voor avalikult välja kuulutatakse. Taotluseid menetletakse laekumise järjekorras.

Taotlusvooru väljakuulutamisest anname teada pressiteatega, samuti ilmub kuulutus üleriigilises päevalehes, saadame e-kirjad partneritele, jagame infot sotsiaalmeedias ja KIKi kodulehel.

Ehk teeme endast olenevalt kõik, et potentsiaalsed taotlejad toetusest kuuleksid.

Eelkõige ootame taotlema ning elektriautosid soetama ettevõtteid, kelle sõidukite läbisõit on suur ja enamik sõitudest tehakse linnades.

Millist huvi ennustate ja kas julgete ennustada proportsiooni, kui palju ettevõtteid, kui palju eraisikuid toetust taotleda sooviksid?

Määruse väljatöötamise vastu on huvi olnud suur. Senise huvi alusel loodame, et nii ettevõtted kui eraisikud võtavad toetuse võrdselt hästi vastu ja uue auto valikul teevad keskkonnasõbraliku otsuse.

Eelkõige ootame taotlema ning elektriautosid soetama ettevõtteid, kelle sõidukite läbisõit on suur ja enamik sõitudest tehakse linnades.

Ostutoetuse taotlemine ettevõttele

Toetuse saamiseks tuleb esitada e-toetuse keskkonnas taotlus koos vajalike lisadega: näiteks elektrisõiduki müügipakkumine, koopia elektrisõiduki EÜ tüübikinnitusest, koopia sõidukikirjeldusest, liisingu kasutamise puhul liisingukirjeldus. Täpne loetelu sõltub konkreetsest taotlejast ja taotluse sisust.

Loe tulumaksust ja vähese tähtsusega abi kontrollist SIIT