Eksootikatest: Mehine Hummer H1 saadaval
Ainuüksi taolise sõiduki nägemine peaks panema läikivate poosemaasturite omanikud pilku maha lööma ja Toyota Avensistesse tagasi istuma. H1 on rohkem kui auto või maastur - see on ikkagi Hummer! Eesti Hummerid saab üles lugeda kahe käe sõrmedel. Mõni neist „sõrmedest" on ka momendil müügis.
2006. a. tootmisest maha võetud Hummer H1 tuletab iga detailiga oma militaarseid juuri meelde. See on tohutu suur, üle kahe meetri lai, veereb meeletutel ratastel, mis on paigutatud niivõrd ette ja nurkadesse, et põhimõtteliselt suudab H1 ronida üles ka seinast. Männiku tankodroomil ei jäänud ükski hunnik ületamata. H1'ga pole vahet, mis kiirusel ebatasasusi alistada - Hummer juba aeglasemaks ei võta. Kesklinnas sellega parkida või niisama liigelda on juba omamoodi meeleavaldus - H1 on pärit teiselt planeedilt, kus põhiliseks eesmärgiks ellujäämine.
Aknad on autol tangilikult pisikesed, detailid robustsed ja ausalt tugeva ilmega. Tohutult avar interjöör on tegelikult väga madal lapik ruum, kuhu mahub istuma vaid neli inimest. Kõik neli istuvad aga nii eemal, et mahuvad mugavalt üksteist automaadiga sihtima. Keset „tuba" laiub madala raskuskeskme tagav käigukast, diferentsiaalid, mootor jm, mille peal saab vabalt kaarte taguda või mõni päkapikk tantsu lüüa. Üldmulje ongi omamoodi diskosaalilik, eriti kui konkreetse auto helisüsteem käivitada.
Ka pakiruum on pigem nagu kapp või kummut, kuhu asju sisse upitada. Mugavaks horisontaalasendis magamiseks on sellise kestvusturismimasina sees sirget pinda kõvasti. Osa ruumi võtab enda alla Nakamichi helisüsteem, mis maastikul rahmeldamisele vunki juurde süstib. Kõlarid paiknevad ka iga reisija pea kohal laes.
H1 rool on väike nagu kardil, ent sportlik see auto muidugi pole. 6,5 V8 diisel arendab 140 kW ja teeb sellist häält, mida suudavad vaid USA veokid ja bussid tekitada. Roolist erilist tagasisidet ei saa, kuigi on tunda küll, kuidas mingi mehhaanika auto all liigutab. Kõrge kliirens, põhjakatted ja lai rööbe ei jäta ka kõige rumalamaid juhte hätta. Lõpuks ongi ju tegu karmiks kohtlemiseks mõeldud riistapuuga.
Tohutus autos on istumiskoht üsna kitsas, ent teisalt hea kompaktne. Istudki oma suure laeva nurgas ja purjetad muretult heavy-metali saatel ükskõik, kust läbi või üle. Roolimistäpsus polegi nii oluline. Tähtis on valida mingi suund ja küll H1 sinna poole ka möirates minema hakkab. Ohtu H1'ga kuhugi kinni jääda sisuliselt pole, kui ei minda just
põhjatusse sohu, kus oleks tarvis rehvirõhukontrolliga velgi, mis
sellel isendil on asendatud edevamate ja läikivamate vastu.
Kui suurima tsiviil-Hummeri kabiinis kaljusid ja kärestikke alistada, jääb kogu tegevusest üsna arvutimängulik mulje. Auto on väga lai ja pikk ning seega ei raputa ka nii võimsalt kui mõni normaalmõõdus maastur. Eemalt H1'e tulemas näha on aga hoopis teine emotsioon. Pilk hakkab automaatselt ümbrusest varjumispaika otsima.
H1 on üks mehine in-your-face maastur, millele pole midagi vastu panna. Lamborghini LM002 on oma V12 mootori ja muu absurdiaga omaette asi ning selliseid ka Eestis pole. Vene Kombatit jm taolist hummerlust järgiaimavat ei veere samuti meie teedel - siiski, siiski, nagu selgub, on üks Kombat Eestis olemas ning Ekspressauto Forte katsub selle ka päevavalgele kaevata.
Nii jääbki üle mõelda H1 soetamisele, kui ikka täiesti puhtaid ja karme
emotsioone soovida. See on totaalne mänguasi ja absoluutne jõujuurikas.
Küngastel lõbutsedes tarbib Hummer H1 vaid 25 liitrit diislit sajale ning
linnas/maanteel saab hakkama 15 liitriga. See on omapärasel kombel
suuremat täistsiviilmaasturitega täiesti võrreldav näitaja ning ka ainus, mis muude maastikuautodega võrdlemist kannatab.
Kui muud Hummeri tooted kuuluvad rohkem huumori valdkonda, siis H1 puhul on asi naljast kaugel. Selles saab lisaks rikkalikule galeriile veenduda ka lisatud aukartustäratava videklipi vahendusel.
