Ei mingit kihutamist: Volvo piirab lähitulevikus oma autode kiiruse

 (50)
Linnapea Taavi Aas saabus Linnateatri uue hoone ja hooviala arhitektuurilahenduse väljakuulutamisele uue Volvoga
VolvoFoto: Taavi Sepp

Volvo, mida võib pidada autotööstuse turvalisuse etaloniks, astub järgmise sammu liikluse ohutumaks muutmisel: alates 2020. aastast piirab Rootsi autotootja kõikide oma autode kiiruse 180 kilomeetrini tunnis.

Rootsi Volvo on aastakümneid olnud meie teadvuses kui maailma turvalisemate autode valmistaja. Nüüd on Volvo Cars asunud tegelema juurprobleemiga ning püüab kihutajaid korrale kutsuda, piirates uute autode kiiruse 180 kilomeetrini tunnis.

Alates 2020. aastast Volvodega enam kiiremini kui 180 km/h sõita ei saa. Otsus, mis patoloogiliste kihutajate meelt rõõmsaks ei tee, on siiski vajalik – suur osa rasketest liiklusõnnetustest juhtub valesti valitud kiiruse (loe: kihutamise) tõttu. Kiiruse kui tapjafaktori mõju tuleb selgelt esile ka näiteks Eesti möödunud liiklusaasta statistikast.

Rootsi autotootja liiklusturvalisuse strateegia Vision 2020 üks eesmärke on jõuda (juba umbes aasta pärast) olukorrani, kus ükski inimene enam Volvo autode süül või nende läbi tõsiselt vigastada või surma ei saaks.

Tegemist on ühe kõige ambitsioonikama visiooniga autotööstuses. Mõistes, et üksnes tehnoloogiast selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa, soovib Volvo Cars nüüd suunata tähelepanu ka autojuhtide käitumisele. Ehk siis läheb rooli ja tooli vahelise tihendi kallale ja hakkab talle kombeid õpetama.

Kiirus, alkohol ja kõrvalised tegevused

Seotud lood:

Volvo Cars’i poolt läbi viidud uuringud on tuvastanud kolm peamist murevaldkonda, mis ei võimalda täielikult likvideerida nende sõidukitega seonduvaid tõsiste ja fataalsete tagajärgedega õnnetusi. Nende probleemide hulgas on kihutamine üks olulisemaid.

“Volvo on liider turvalisuse alal, oleme seda alati olnud ja nii ka jääb,” kinnitas Volvo Cars’i president ja tegevjuht Håkan Samuelsson.

“Tänu läbi viidud uurimistöödele teame, missugused on peamised ohuvaldkonnad, mis takistavad meie autodega seotud tõsiste ja fataalsete tagajärgedega õnnetuste lõplikku likvideerimist. Kuigi kiiruse piiramine ei ole lahenduseks kõigile probleemidele, on see õigustatud isegi siis, kui õnnestuks päästa kasvõi ükski inimelu.”

Lisaks tippkiiruse piiramisele tegeldakse ka uurimisega, kuidas oleks edaspidi võimalik kiirusepiiranguid ja geofencing ehk objekti raadiuse jälgimise tehnoloogiat kombineerides koolide ja haiglate ning muude tiheda käidavusega objektide läheduses automaatselt sõidukiirust piirata.

“Soovime algatada diskussiooni teemal, kas autotootjad on õigustatud või lausa kohustatud paigaldama oma sõidukitesse niisugust tehnoloogiat, mis aitab muuta autojuhtide käitumist – seisnegu see siis kiiruseületamise, joobes juhtimise või segavate tegevuste takistamises,” selgitas Håkan Samuelsson. “Meil ei ole selles küsimuses kindlat seisukohta, kuid soovime selle teema algatamise enda peale võtta.”

Loe edasi Acceleristast!