Eestlastest motomatkajad jätsid Ameerikatega hüvasti

 (3)
Meeskond ulmelisel Uyuni soolajärvel Boliivias
Meeskond ulmelisel Uyuni soolajärvel Boliivias---

1000 päevaga esimeste eestlastena mootorrattal maakerale ringi peale teha kavatseva meeskonna, Kariina Tšursini ja Margus Sootla ettevõtmise esimene etapp – Lõuna- ja Põhja-Ameerika –
on läbitud.

Möödunud aasta 1. oktoobril alanud motoekspeditsiooni käigus külastas meeskond läänepoolkeral 17 riiki. Argentina pealinnast Buenos Airesest võeti suund esmalt põhja ning tehti kuuajane ring Brasiilias, et sealt siis läbi Uruguai jälle Argentinasse naasta.

Jaanuari algul jõudis meeskond Lõuna-Ameerika "tippu" ehk maailma lõunapoolseimaks linnaks nimetatavasse Ushuaiasse. Sealt edasi läbiti põhjasuunal pea täies pikkuses Tšiili, kust edasi kulgeti Boliiviasse, Peruusse, Ecuadori ja Colombiasse. Viimasest tuli võtta lennuk Panamasse, kuna läänepoolkera kahe mandri, Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel puudub teeühendus.

Pärast Kesk-Ameerika riikide - Panama, Costa Rica, Nicaragua, Hondurase, Guatemala, Belize'i ja Mehhiko läbimist jõuti arengutasemelt eelnevatega tugevalt kontrasteeruvasse USA-sse, ning seejärel Kanadasse. Ekspeditsiooni Ameerikate-osa sümboolseks finaaliks sai jõudmine Alaskal asuvasse Deadhorse'i, mis on Põhja-Ameerika põhjapoolseim punkt, mida isikliku sõidukiga külastada saab.

Oma seiklust kodulehel yhelteljel.ee kajastava meeskonna sõnul on kümme kuud ehk ligikaudu 67 000 kilomeetrit kestnud motomatk pakkunud küllaldaselt elamusi. Oma lemmikriikideks sellel teelõigul peavad nad Brasiiliat ja Boliiviat. Esimeses võlus kohalike vaba, positiivne meelelaad ning kaunid linnad - Rio de Janeiro ja Salvador. Teine jättis aga mulje, justkui oleks tegemist teise planeediga - maastikud on nii võimsad ja nii kummalised, ning kohalik kultuur paljude teiste riikidega võrreldes välismõjudest küllaltki puutumata ja seetõttu väga ehe.

Põhja-Ameerikalt ei oodanud meeskond erilisi üllatusi. Nende sõnul on see keskkond, millega ollakse kasvõi teleekraani vahendusel juba päris tuttavad ning kultuurišoki oht on seega küllaltki madal. Samas on USA-s ja Kanadas palju kaunist loodust, ning ülimalt positiivne see, et infrastruktuur looduse nautimiseks on väga kõrgel tasemel - rahvuspargid on hästi hooldatud ning kämpingutest ei ole puudust.

Pärast Alaskalt naasmist veetis meeskond veel mõned päevad Vancouveris, Kanadas, kus tegeleti mootorratta transpordi organiseerimisega üle Vaikse ookeani Sydneysse, Austraaliasse. Mootorratta ja meeskonna taaskohtumine leiab aset septembris - tsiklit transportival kaubalaeval kulub Põhja-Ameerikast Austraaliasse jõudmiseks mitu nädalat.

Vahepealse aja sisustab meeskond Eestis, kus nende sõnul on nii mõndagi reisiga seotud asja lihtsam ajada, kui võõras kohas või teel olles. Austraaliast on kavas edasi liikuda Kagu- ja Kesk-Aasiasse, siis Lähis-Itta, ning rahaliste võimaluste olemasolul enne koju naasmist põigata läbi ka Aafrikast.

Galeriid südika seltskonna tegemistest ja tehnikast vaata siin.