Eesti on esimene riik, mis vahetab välja kogu reisirongide pargi korraga!

 (32)
Mida uus rong Flirt endast kujutab?
Flirt Rahumäel. Nõmmelased saavad sellist pilti näha juba tuleva aasta lõpus,
Flirt Rahumäel. Nõmmelased saavad sellist pilti näha juba tuleva aasta lõpus,

Raudtee on Eestimaal pea poolteist sajandit vana ja selge, et raudruunasid-vaguneid on aeg-ajalt ikka välja vahetatud. Ent kunagi pole välja vahetatud kogu reisirongide parki korraga – ei meil ega teadaolevalt üheski teises riigis. Nüüd saab see teoks – õige pea hakkavad meie raudteedel reisijaid vedama Šveitsi firma Stadler elektri- ja diiselrongid Flirt.

Nii mõnigi peab raudteed eilse päeva transpordiks. Oli ju raudtee osa kogu maailma veosemahtudes 50–100 aasta eest palju suurem kui praegu. Aeg läks, teedevõrk arenes, autod muutusid vastupidavamateks, ning nii juhtuski, et maanteedel veerev transport hakkas raudteelt nii kaubamahte kui reisijaid aina enam üle lööma, saab ju autoga kaupa vedada mugavalt „uksest ukseni”, ilma vahepealsete ümberlaadimisteta.

Kõik õige? Õige! Ent maailm muutub ja need muutused puudutavad kõiki eluvaldkondi. Kütus kallineb praegusel ajal kiiresti, ning tulevik ei luba selle osas mingit muutust. Rong aga kulutab ühe reisija või kaubatonni liigutamiseks hoopis vähem kütust kui maanteedel veerev transport. Juba lähiajal võib see saada otsustavaks ning raudteede veomahud hakkavad taas kasvama. Protsessi kiirendab seegi, et energiaallikad, mida väheneva fossiilkütuse asemele pakutakse (päikese-, tuuma-, hüdro- ja tuuleenergia), ei sobi autole pea üldse, kui trollibussid nende seast välja arvata. Sest peamine „veos”, mida elektriauto liigutab, on suur ja üliraske aku. Rongidele jälle sobib ükskõik mis moel toodetud elektrienergia ideaalselt, sest rong saab selle juhtvõrgust ega pea hiigelakusid kaasas vedama. Vähemalt kaubavedude osas saavutab raudtee niimoodi eelise ka meretranspordi ees – kui just ei plaanita uuesti purjelaevu kasutusele võtta.

Seotud lood:

Seetõttu pole üllatav, et innovaatilised riigid investeerivad praegu raudteevõrgu ja veerevkoosseisu moderniseerimisse. Ning selline riik on mõistagi ka Eesti.

Asjade algusest

Esimesed linnadevahelised raudteeliinid tekkisid Inglismaal ja USAs 1830.–1840. aastatel. Tsaari-Venemaa, kes tollal Eestit „omas”, kõige uuendusmeelsemate riikide hulka ei kuulunud ning meie saime raudtee 1870. aastal. Tõsi, ega me Mandri-Euroopast palju maha jäänudki ning mitmele poole jõudis raudtee veelgi hiljem. Esimene liin käis Paldiskist üle Tallinna Narva ja sealt Gatšinasse. 1877. aastal avati liikluseks liin Tapalt Tartusse, mis 1887. aastal pikenes Valgani, et ühineda seal ehitatava Pihkva–Riia raudteega.

Ronge vedasid toona mõistagi auruvedurid. Ent kui ajad muutusid ja Vabadussõja tulemusena ilmus kaardile Eesti Vabariik, ootasid uuendused ka raudteed. Eesti oli tehnilises mõttes Tsaari-Venemaast hoopis ärksama vaimuga ja elektrirongid jõudsid Tallinna–Pääsküla liinile juba 1924. aastal – viis aastat varem kui Venemaal ja 27 aastat varem kui Lätis. 1940. aastaks oli Eestis maas juba 1447 kilomeetrit rööbasteid, neist 772 laia- ja 675 kitsarööpmelist raudteed.

Ent siis tuli 1940. aasta ja Eesti raudteest sai taas hiigelriigi kohalik raudteevõrk. Kuuekümnendate aastate alguseks olid diiselvedurid aurumasinad põhiliselt asendanud. Pikkamööda pikenes ka elektriraudtee: liin pikenes juba sõja järel Pääskülast Keilasse. Rongidena sõitsid siis Berliini linnaraudteelt näpatud kerged rongid EM-165 ja EM-167. Muide, perroonikõrguselt ja mugavate avarate uste poolest olid „sakslased” pigem Flirdi kui vahepeal siin sõitnud Nõukogude päritolu elektrirongide lähisugulased. Kuuekümnendatel tulid nn sakslaste asemele Nõukogude päritolu rongid, suuremalt jaolt Riia vagunitehasest. Need olid „täismõõtu” rongid, elektriraudtee perroonid tuli juppjagu kõrgemaks ehitada. Nüüd, kui tulemas on Flirdid, tuli perroone taas madalamaks teha – või hoopis uued ehitada.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!

Oma sõiduki müügikuulutus pane portaali MÜÜ! Kuulutuse lisamine on tasuta!