Tänavu jaanuarist septembrini on Eestis toimunud 197 jalakäijatega liiklusõnnetust, neis on viga saanud 201 ja hukkunud 6 jalakäijat. Jalgratturitega on õnnetusi toimunud koguni 2017, hukkunud on 3 ratturit.

Suur osa õnnetustest toimub linnas ülekäiguradadel. Bercman Technologies avas 2. oktoobril Tallinnas Tehnopoli juures esimese nutika ülekäiguraja, mis peaks just jalgsi ja rattaga liikujate jaoks liikluse ohutumaks muutma.

Mart Suurkask, AS Bercman Technologies juhata ütleb, et idee, luua autojuhtide ja jalakäijatega “suhtlev” rada on pärit elust enesest: "Liiklusõnnetuste statistika on hirmutav. Igal aastal hukkub Euroopa teedel rohkem kui 80 000 inimest, kellest 24 000 on jalakäijad ja ratturid. Suur osa neist jätab elu tiheasustusalal liigeldes ning neist omakorda paljud just ülekäigurajal. Jõudsin äratundmisele, et midagi on vaja kiirelt ette võtta."

Ta lisab, et ajal, mil räägitakse isejuhtivatest sõidukitest ja 5G-st tuleks kõiki tehnoloogilisi võimalusi parimal viisil kasutada selleks, et targad autod saaksid ümbritsevast liiklusest maksimaalselt infot.

“Me räägime isejuhtivate sõidukite läbimurdest 10-15 aasta jooksul, aga samal ajal on liikluskorraldusvahendid peaaegu täiesti unarusse jäänud. Maailmas ei ole sellisel tasemel lahendusi nagu meie välja töötame. Neid kas üldse ei ole või on need tehniliselt vähemarenenumad: märgid küll plingivad ja teevad heli, aga ei suhtle autodega.”

Praegu on igal endast lugupidava autotootja sõidukitel peal tehnoloogia, mis suudab liiklusmärke lugeda, paaril ka selline, mis kiirust märkidega vastavaks reguleerib. Ka tunnevad autod ära teele läheneva jalakäija ja ratturi.

Tartus on nutikate ülekäiguradadega juba algust tehtud, neid on praegu kaks, tulevikus koguni 10. Autojuhte ja jalakäijaid hoiatatakse nii valgus- kui helisignaalidega. Ent nii nutikad need rajad veel ei ole, et ümbritseva infra ja sõidukitega otse suhelda.

Seega infot autod ja liiklusmärgid omavahel ei vaheta. Eestis välja mõeldud nutikas ülekäigurada ja sõidukitele kerge vaevaga paigaldatav tarkvara oleks esimene terviklahendus, mis liikluse turvalisust senisest tõhusamalt tõstaks: autojuhini jõuaks aegsasti teave, et teed ületab inimene; jalakäija ja rattur omakorda saavad signaali, et teeületus on turvaline või vastupidi, ei ole seda antud ajahetkel.

Kuidas nutikas ülekäigurada töötab?

Nutika ülekäiguraja eesmärk on tõsta liiklusohutust reguleerimata ülekäiguradadel, ennetada ohuolukordi ja vähendada õnnetusi.

Ülekäigurada tähistavad märgid on varustatud kaamerate ja sensoritega, mis jälgivad ümbruses toimuvat ja annavad infot edasi teistele liiklusvahenditele, suhtlevad linna infrastruktuuri ja sõidukitega.

Nutikas ülekäigurada suudab sõnumeid vahetada näiteks isejuhtivate sõidukitega, millel on vastav tarkvaraline lahendus, pakirobotitega ja ka operatiivsõidukitega.

Rajamärgil on kaamerapõhine 360˚ jalakäijate ja sõidukite tuvastus, mida kombineeritakse reaalajas sensorite infoga, et tagada tuvastustäpsus. Infrapunasensorid suudavad tuvastada ilmastikuolusid: näiteks, kui teekate on märg ja valitseb libeduse oht.

Kui jalakäija läheneb ülekäigurajale, lülituvad sisse valged leed-hoiatustuled, mis raamivad märke ja poste. Kui jalakäija on hajevil ega taju ohtu, lülituvad sisse punased hoiatustuled ja kostub tugev helisignaal.

Ka autojuhi tähelepanu peaks (eriti pimedas) punaseks värvuvad leedid tõmbama ja tekitama ohutunde, lisaks kostub temani samuti läbilõikav hoiatusheli.

Ohuolukordi ennustab iseõppiv kitsas tehisintellekt. Märgid on omavahel ühendatud võrku, sõidukite ja teiste liiklusvahenditega käib suhtlus üle 4G või tulevikus üle 5G võrgu mobiilse andmesidega.

Reaalajas kogutav statistika on kättesaadav kliendiportaali kaudu kõigile kasutajatele. Vajadusel saab selle liita kliendi soovitud keskkonnaga: näiteks saab kuvada andmeid ka õhukvaliteedi kohta. Kõik andmed on seaduse järgi deidentifitseeritud.

Tõsi, üks asi tuleks siinkohal idufirma nutikatel inseneridel läbi mõelda ja lahendada: kuidas kohalikke elanikke ebameeldivast helisignaalist säästa? Näiteks südaööl?

Pakirobot kõhkleb kaua

Bercman Technologies juhataja Mart Suurkask demonstreeris Tehnopoli nutirajal pakiroboti ja tarkade märkide omavahelist suhtlust.

Kui inimene, nähes, et autosid kummaltki poolt ei tule, astub julgelt rajale, siis pakirobot kõhkleb kaua: seadus ütleb, et autojuhil pole kohustust robotkullerile teed anda, sestap veendub masin ilmselt triljon korda, et tee on tõesti vaba, enne, kui üle veerema hakkab.

“See on üks koht, kus asi muutuda võiks ning tellitud pitsa või lõunasöök kliendini kiiremini jõuab: nutikas rada annab pakirobotile märku, et üle tee minna on turvaline ning enam ei pea tubli masin minutite kaupa mõtlema, kas veereda või ei. Ülekäigurada annab teeületuseks loa ja mitu minutit aega on jälle säästetud.”

Õnnetused, mis oleksid olemata

Üks näide, kus nutikas ülekäigurada hoidnuks hullema ära, on võtta mõne aasta tagant Tartust. Toona põrkasid Riia maantee ülekäigurajal kokku jalakäija ja politseiauto. Jalakäija sai surma.

“See õnnetus oleks nutika ülekäiguraja süsteemi abil võinud olemata olla, sest ülekäigul oleks juba aegsasti teada olnud operatiivsõiduki lähenemine ning see oleks jalakäijatele ohust märku andnud,” selgitab Suurkask võimalusi, mis tulevikus aitaksid sarnaseid õnnetusi ära hoida.

Maailmas on selliseid lahendusi väga vaja

Eurostati ja Maanteeameti statistika põhjal võib öelda, et meil oleks nutikaid ülekäiguradasid vaja nüüd ja kohe nii linnadesse kui ka maanteedele, kus inimesed teed tihemini ületavad.

Maailmas on see lahendus praegu ainulaadne. Meie jaoks rõõmustav, et selle on välja töötanud eestlased: kõik seadmed on arendatud ja toodetud Eestis.