Eesti firma teeb Volvodele, BMW'dele ja Volkswagenitele rätsepatööd

AS Mistra-Autex teeb pagasiruumi ja salongi polsterdust, istmekatteid ja -seljatugesid, põrandamatte ja palju muud auto­tootjatele Volvo, Volkswagen ja BMW ning varsti ka Mercedesele. Kuivõrd iga rätsep peab ka mõõtu võtma, on tehases rekonstrueeritud labor ja juurde ehitatud mõõtelabor koos uusima ja kalleima seadmega Carl Zeiss CMM ACCURA II Active 1200x2400x1000.

“Mistra-Autex AS on selle loomisest peale ehk alates aastast 1986 tootnud autotööstusele tekstiilmaterjale,” tutvustab Mistra-Autexi juhataja Priit Tamm. “Toodangu üks segment, mis moodustab käibest 35%, on rullmaterjal, millest ostja lõikab vajalikke tükke ise ja vormib neist autos nähtaval kohal oleva detaili. Meie toodangut võib näha suurema osa Volvode ja mõnede BMW mudelite pagasiruume avades või Volkswagen Golfi ja Golf Plusi põhjas ning varsti ka Mercedeses. Seda materjali kasutab ka Usbekistanis asuv General Motorsi Daewoo tehas, kust tuleb idaturule aastas 250 000 sõidukit. Eestis võib selliseid mudeleid näha Chevrolet’ nime all,” vahendab Inseneeria.

Mistra-Autexi teine tootmisharu on vormitud vaip, mille koostööpartnerid liidavad vajaliku detailiga, näiteks Volvo istmetagusega. Samad tooted lähevad ka näiteks Ühendkuningriiki Range Roveri sisepolstriks. Kolmas haru on automatid Volvo ja VW mudelitele ning tinglikult neljas haru detailide tootmine mööblitööstusele.

Tootmine autotööstusele nõuab oma katselaborit

“Et aga neid materjale ja tooteid valmistada, eriti nõudliku autotööstuse tarbeks, vajame laborit, kus kontrollida valmistoodete vastavust kliendi poolt ette antud nõuetega. Samas kasutatakse laborit uute materjalide ja toodete arendamisel,” räägib Priit. “Labor on ettevõttes olnud juba aastast 1986, aga eelmisel aastal asuti seda rekonstrueerima ning täiustama ning tänaseks on 95% töödest lõpule viidud. Projekti maksumus on 365 000 eurot (5,7 mln kr) ning seda toetas EAS laborite toetamise programmi raames 137 000 euroga (2,15 mln krooniga).

Astume mõõtelaborisse, kus esmalt hakkab silma Carl Zeiss CMM (Coordinate Measuring Machine) Accura II mõõteseade – see on tõesti suur! Midagi taolist nägi Inseneeria toimetaja TOS Varnsdorfi tööpingitehases Tšehhis.

“Seadme töömõõdud on 2400 x 1200 x 1000 mm,” tutvustab mõõtelabori insener Koit Kangur. “Töölaua kandevõime on 5 tonni.” “Sellel Carl Zeissi mõõteseadmel, mis on suurim Eestis, on põhiliselt kaks funktsiooni,” selgitab Koit. “Üks on detaili, koostu, sõlme täpne ülemõõtmine selleks, et veenduda, kas mõõdetav ese vastab tööjoonisele. Seda on vaja kvaliteedi tagamiseks igasuguses tootmises. Seadme teine funktsioon on eseme digitaliseerimine: on füüsikaline ese ja seade teeb sellest 3D-joonise, mudeli. Seadme teeb aga unikaalseks võimalus objekti mõõta pidevalt, mitte eset punktide kaupa üles võttes. See tähendab, et mõõtepea libiseb automaatselt mööda mõõdetavat objekti ja salvestab andmeid pidevalt,” tutvustab Koit seadet.

Seade liigub absoluutselt hõõrdevabalt

“Mõõteseadme konsool liigub õhkpadjal, seepärast on liikumine absoluutselt hõõrdevaba,” lisab insener Edvin Kangro. “Igasugused laagrid kuluksid, mis avaldab mõju mõõtmise täpsusele.”
Mõõteseade on oma suurusele vaatamata ülimalt suure täpsusega. “Seadme täpsus on 0,5 meetri peale 4 µm, väiksematel mõõtudel isegi kuni 2 µm,” selgitab Koit. “See jääb juba materjalide soojuspaisumise piiridesse.”
“Seepärast on ka mõõtelaboris stabiilne temperatuur. Lisaks on mõõteseade varustatud temperatuurianduritega, mis kinnitatakse mõõdetava detaili külge ning selle tulemuse järgi on võimalik kompenseerida võimalik termopaisumise või -kahanemise viga.

Lisaks on teise, tekstiililaborisse, paigaldatud täisautomaatne kliimaseade, sest kõik tekstiilikatsed tuleb teha kindlates temperatuuri- ja niiskustingimustes,” lisab Priit. “Tarkvaraga saab anda mõõdetavale kontuurile vastavad tolerantsid ja jälgida, kas tegelikud mõõdud jäävad etteantud piiridesse.

Kasutame Calypso 5.0 ja Catia 5 R 20 tarkvara, mis on autotööstuses standard,” räägib Koit.
Aga kas vaipade mõõtmisel endal on ka mingi standard? Selgub, et sellist standardit siiski pole. “Meie tooted on karvased. Tuleb leida optimaalse suurusega mõõtepea ja kontaktjõud, näiteks liiga väike mõõtepea võib liiga sügavale pinna sisse tungida ja siis ei saa õiget mõõtetulemust,” tutvustab Koit vaipade mõõtmise spetsiifikat.

Tekstiililaboris saab teha kõiki tekstiilitööstuse standardkatseid

Rekonstrueerimise käigus uuendati olemasolev 70-ruutmeetrine tekstiililabor ning suurendati seda 96 ruutmeetri võrra. Lisaks ehitati juurde 225 ruutmeetrit uut laboripinda mõõtelaboriks. Suurematest seadmetest osteti olemasolevatele lisaks kliimakapp ning eelpool kirjeldatud mõõteseade Carl Zeiss CMM ACCURA II Active.

Tekstiililabori seadmetega tehakse tekstiilitööstuse standardkatseid nagu tõmbetugevuse, venivuse, hõõrdekindluse, põlemiskindluse/kiiruse, lõnga ja kiu spetsifikatsioonile vastavuse määramine, samuti materjali värvi vastavuse määramine etteantud näidisele jpm. Kliimakapis saab aga testida materjalide ja toodete vastavust etteantud kliimaoludele, st nende vastupidavust ja stabiilsust pluss- ja miinuskraadidele ning niiskusele.

Mõõtmisvõimalused on ka teistele Eesti tootjatele

Kogu selle projekti eesmärk on paremate laborikatsete tingimuste loomine Eesti tootjatele, kes vajavad tekstiilmaterjalide katsetusi. Samuti luua võimalused teistele Eesti tootjatele, kes peavad oma muid tooteid mõõtma. Tähtis eesmärk on paremate õppetingimuste loomine Eesti kõrg- ja ülikoolidele. Tänaseks päevaks on TTÜ Polümeermaterjalide instituudi tekstiilitehnoloogia õppetool juba viinud siin läbi nii teoreetilist kui ka praktilist koolitust.

Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskond on aga tutvunud meie tootmiskorralduse ja labori võimalustega ning kavas on seda koostööd arendada. Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna üliõpilased on aga uurinud meie toodete akustilisi omadusi ning nende rakendusvõimalusi helitööstuses ja mujal. TTÜ üliõpilane Koit Kangur teeb siin mõõtelaboris oma bakalaureuse lõputööd professor Lembit Roosimölderi juhendamisel.

“Loomulikult annab selline labor nüüd ka meie ettevõttele parema võimaluse olla esindatud maailma autotööstuses, seda parema ja kiirema arendustöö kaudu,” põhjendab Priit. “Kuna sellisel kujul valmis labor alles eelmise aasta lõpus, ehk nagu mainisin, on 95% töödest lõpetatud, siis tänaseks päevaks pole veel väga suurt koostööd Eesti tootjatega. Mainida võiks Talent Plastics Tallinn ASi (endine Bladhs Eesti).

“Kuid küsimusi ja koostöösoove on palju: tõmblukkude põlemiskindluse alal Coats Eesti, üks firma soovib nahkade külmakindluse katseid, paar Soome ettevõtet on soovinud meie mõõteseadme teenuseid jne. Labori laiem tutvustamine just Eesti tekstiilitööstusele ongi järgmisena plaanis koostöös Eesti Rõiva- ja Tekstiililiiduga,” tutvustab Priit.

Mistra-Autex müüb toodangut auto­tööstustele otse

Räägime Priiduga veel Mistra-Autexist ja üldisemalt tekstiili- ning autotööstuse seisust. “Meil on tootmise täistsükkel: ostame tooraine, teeme oma toote valmis, viimistleme ja müüme otse autotööstustele,” iseloomustab Priit.

“Peame ise projekti välja võitlema, suhtleme autotööstustega otse. Poolteist aastat enne uue automudeli väljatulekut räägitakse meiega hindadest, kusjuures autotööstuse sõnavaras pole sellist sõna nagu hinnatõus. Neid ei huvita, et meie jaoks tooraine nagu kiud, lõngad, polümeerid kallinevad.

Täna on turul situatsioon siiski mõnevõrra muutunud. Et toorainete hinnad kasvavad igas kvartalis, on autotööstused ka nõus hindade üle rääkima. Aga need läbirääkimised on väga rasked.

Ning ka tooraine müüjatega on tekkinud äraspidine tendents: suurema koguse ostmine ei anna odavamat hinda – vastupidi, väiksem kogus tuleb kätte odavamalt. Hulgimüüja ütleb, et sa oled seda suurem sõber, mida vähem sa minult ostad, sest mul on võimalik kogu tooraine palju kallimalt Hiinasse müüa. Hinnatõusu põhjus ei ole nafta hinnatõus ega dollari kurss, vaid Hiina, mis võtab tooraine ära ükskõik millise hinnaga,” iseloomustab Priit praegust olukorda. “Samas pole enam ka odavat Hiinat.”

95% Mistra-Autexi toodangust läheb ekspordiks. Lisaks seni loetletule on tehtud IKEA&Martelale toolide istmekatteid, laudadele vaheseinu, spordisaalidele matte, Rootsi trammidele toolide istmekatteid. Ka 2009. a võimlemise MM Londonis toimus Mistra vaipadel.
“5% – peamiselt autode põrandamatid – jääb Eesti turule. Oleme teinud Eesti Näitustele punase ja sinise vaiba, samuti vaipu hotellidele. Meie käive on suhteliselt stabiilselt 11–12,5 mln eurot (180–190 mln kr) aastas,” võtab Priit meie jutuajamise kokku.