Direktori ametiauto BMW X6 pealt makstakse vähem riigile makse, kui töömehe Volkswagen Passatilt

 (294)
BMW X6 maastur
BMW X6 maasturFoto: MARIO TAMA, AFP/Scanpix

Tippjuhid saavad tööandjalt tihti lisaks palgale ka ametiauto. Miks ei maksa tööandja lihtsalt juhile natuke kõrgemat palka, et too saaks endale ise meeldiva auto osta? Põhjus on maksudes, nimelt on just kallima otsa ametiautod oluliselt madalamalt maksustatud, kui samad autod eraisikust ostjale.

Tulemuseks on see, et firmajuht saab omale luksusauto osta, makstes riigile oluliselt vähem makse, kui endale uut keskklassi autot, näiteks VW Passatit ostev palgatööline.

Tööandja sõiduauto eratarbeks kasutamisel on maksimaalselt makstav maksusumma 217,75 eurot. See on lagi, millest olenemata auto maksumusest rohkem tasuda vaja pole.

Kui töötaja saab netopalgaks 384 eurot, siis läheb sellelt 217,75 eurot riigile sotsiaalmaksuks ja tulumaksuks.

384 euro eest saab Swedbanki liisingukalkulaatori järgi (kapitalirent, esimene sissemakse 10 protsenti, periood neli aastat intressiga kuus protsenti) osta 18 150 eurot maksva auto. Kui auto on sellest kallim, jääb ametiauto puhul erisoodustuselt tasutavate maksude summa ikka 217,75 euro peale, sellal kui palgatööline maksab riigile järjest suuremaid summasid tööjõumaksudeks.

Näiteks BMW X6 hinnad algavad 64 580 euro pealt. Palgatööline peab selle ostma täishinnaga, firma saab tagasi käibemaksu, mille summaks on 10 763 eurot ehk auto hinnaks on firma jaoks 53 817 eurot.

Palgatöötaja jaoks oleks eelpoolmainitud Swedbanki liisingutingimuste juures igakuiseks liisungumakseks 1365 eurot. Selleks, et palgatöötaja saaks nii palju palka kätte, tuleb riigile tasuda sotsiaalmaksu ja tulumaksuna 905 eurot. Käibemaksuks võtab riik seejärel 227,5 eurot. Kokku võtab riik palgatöötajalt BMW X6 liisimisel iga kuu seega 1133 eurot.

Seotud lood:

Firma ametiauto pealt käibemaksu praegu ei maksa, samuti pole sotsiaalmaksu ega tulumaksu. Maksta tuleb lihtsalt liisingut 1138 eurot ja erisoodustuselt kokku 218 eurot ja ongi kõik.

Kui firma seda 218 eurot riigile maksta ei raatsi, siis saab auto kasutaja pidada sõidupäevikut ja nimetada kõik sõidud ametisõitudeks. Sel juhul ei pea midagi riigile maksma peale kütuseaktsiisi, millest tõesti ei pääse keegi.

Tööandja sõiduauto kohta peetavas sõidupäevikus peavad küll seaduse kohaselt olema kirjas kõik sõidud, nii töösõidud kui erasõidud ja erasõitude eest tuleb riigile maksu maksta, aga sõidupäeviku kontrollimine on keeruline ja väärkasutused laialt levinud, peamiselt püütakse just erasõite näidata töösõitudena.

Ligi ametiautode käibemaksuplaan vähendab ebavõrdsust vaid vähesel määral

Rahandusministeeriumi plaan vähendada sõiduautode käibemaksusoodustust tekitas ettevõtjate seas massilist pahameelt, aga tegelikult piirab see vaid ametiautode ostmise käibemaksutagastust. Rahandusministeeriumi plaan ei tee midagi selles osas, et poleks võimalik isiklikuks kasutamiseks mõeldud ametiauto pealt tööjõumakse säästa.

Rahandusministeeriumi plaani vastu on raevukalt võidelnud Maksumaksjate Liit. Nende kommentaarid rahandusministeeriumi uuendatud ametiautode käibemaksustamise plaanile näitavad, et nende selgeks sooviks on säilitada ametiautodele kehtiv väga soodne maksurežiim, seda vajadusel palgatöötajate arvelt.

Näiteks kirjutasid nad: "Kui valitsus soovib piirata sõiduautode kasutamist või leida täiendavaid vahendeid transpordi ja teedevõrgu arendamiseks, keskkonnamõjude vähendamiseks jne, siis tuleks maksustada kõiki sõidukeid kas läbisõidu, võimsuse, CO2 heite või muude näitajate alusel". Sellega tegi Maksumaksjate Liit ettepaneku säilitada praegune, firmadele väga soodne maksurežiim ning lisada vajadusel automaks, mida maksaksid kõik autoomanikud, kaasa arvatud niigi raskelt maksustatud palgatöötajad.

Ja teine mõte Maksumaksjate Liidult. "Oleme seisukohal, et sõidud töökoha ja kodu vahel on otseselt tööks vajalikud ning neid tuleks käsitada ettevõtlusega seotud tegevusega." Palgatööliste töölesõit on seaduse silmis puhas erasõit, mille pealt makstakse täie rauaga vähemalt nelja olulist maksu (sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks, kütuseaktsiis).