Show algust oodates sai rahvas messikeskuse saalis Mercedese ja Citroeni väljapanekuid uudistada-katsuda. Top Gearile kohaselt ei puudunud ka kaunid näitsikud, kes pakkusid ajakirja tellimise võimalust ning olid niisama ilusad. Nagu rahvaüritustele kohane, sai ka karastus- ja vägijooke nautida ning meenenänni osta. Põhjanaabritele omaselt oli šõueelne melu pigem vaoshoitud. Istuti vaikselt puhvetilaudade taga, mõned julgemad algkoolipoisid ronisid suurte kallite autode rooli. Saali valguti rahumeelselt, suurema kärata.

Nagu öeldud, kohale tulid valdavalt mehed, kombinatsioon isa poegadega oli üks populaarsemaid. Oli ka kohtingul noori ning sõbrannaga elamust püüdma tulnud Top Geari naishuvilisi. Helsingi messikeskuse suure saali istekohtade anatoomia jättis korralikult soovida. Minu kõrvale ilmunud härra alkoaurud ning konstantselt ribide vahel olev küünarnukk ähvardasid aeg-ajalt tegevuse jälgimist isegi häirida.

Hakatuseks sõitis sisse 580 hj V8 mootoriga varustatud lava, pardal ei keegi muu kui Jeremy Clarkson ja James May. Naispere meelehärmiks ei olnud kohal Richard Hammondit, kuid teda asendas kuulus Soome raadiohääl Jussi Heikelä. 

Hammondi puudumise põhjenduseks teatas May, et mees on surnud. Klassikaline Top Geari stiilis tögamine, mis jätkus teemal, et korraldajad ei suutnud talle ikkagi head vastuvõttu korraldada, hoolimata ka spetsiaalsetest urinaalidest, mis talle paigaldati (need olid põlvekõrgused).

Ei puudunud ka klassikalised naljad võõrriigi keele teemal ning kogu šõu ajal ei hääldanud Clarkson ja May Heikelä perekonnanime kordagi välja. Clarksoni ponnistus soome keeles kõlas: “Ma olen väga inetu.”

Šõu teemaks oli Londoni olümpia järel sobilik alternatiiv – autoolümpiamängud, või motoriseeritud olümpia. Avatseremoonialt ei jäänud puudu driftiv kahekordne buss ja must Londoni takso. Kolmene trikiratturite meeskond, kes koos ratastega lae all lendasid, soojendas külmas hiigelhallis põhjamaist publikut üpris marginaalselt. 

Esimeseks võistlusalaks oli mootorratta-limbo, kus trikimootorratturid pidid vähenevast avast lae all läbi hüppama, alustades 4,5 meetrist. Esimese võistluse võitis Soome, kui Inglismaa võistleja teises voorus liiga kõrgelt lendas ja peaga penoplasti sisse augu lõi. Surma-teemalised naljad stiilis “võistleme, kuni esimene rattur surma saab” olid tavalised ja ka pealtvaatajad turtsatasid nende peale.

Järgmiseks võistlusalaks oli kaarikute võiduajamine. Hobuste asemel olid kaarikute ees mopeedid – Clarksoni vaimusünnitus.

“Kui midagi peaks siin valesti minema, ei oleks kiivrist mingit kasu,” juhatas Clarkson ala sisse. Valgel mopeedikaarikul ühines šõuga ka legendaarne Stig, kelle saabumise ajaks olid pealtvaatajad juba sõbralikumas meeleolus.

Kujundujumisest inspiratsiooni saanud järgmine ala tõi areenile vigursõitjad ja Ford Focus RS-ide kummivilin. Oli tunda, kuidas rahvas kohati hinge kinni hoidis, trikid olid napid, kuid meisterlikult läbi viidud ning vaatemäng võimas. Ka vigursõidust mitte lugu pidavad inimesed ei oleks saanud jätta tähele panemata hullumeelseid tagurpidi slaalomeid ja külg ees tagurpidi ülimalt väiksesse vahesse parkimisi.

Curlingu jaoks, mis oli järgmine ala, kasutati lisaratastega Fiate. Käsipidurit tõmmates tõusid autodel tavalised rattad üles ning kontoritooli omadele sarnanevate rataste peal liueldi sihtmärgini, muidugi ka konkurentidele otsa sõites. 

Iludusvõistluse voor tekitas rahvas tohutut elevust ning areenil oli väga mitme miljoni euro väärtuses superautosid. Aston Martin V8, Audi v10 Spyder, Ferrari 458 Spider, Jaguar XKRS, Porsche Carrera GT ja Lamborghini Gallardo Spyder, Mercedes SLS Roadster olid vaid mõned iludustest, mida näha sai. Jällegi koht, kus ka autovõhikutel oleks olnud raske ükskõikseks jääda. Porsche kutsumine Volkswagen Beetle’iks tegi rahvale väga nalja.

Film Top Geari 10 aasta tegemistest vahepalaks naerutas äratundmisrõõmus publikut. Tundub, et umbes poole šõu peal sai kiludena karpi surutud rahvas ka korralikult õigele lainele.

Järgnesid inimbowling ostukärus, mida lükkas kurikate poole elektriauto, ja tõkkejooks üle kartide ja autode. Ostukärusse ronis Heikelä, sest “Clarkson on liiga paks”. Elektriautost sai Heikelä selja taga sportauto ja kurikad said ümber lükatud. Vahepeal käis areenilt üle ka leegiheitjatega naine ja vigursõitu tegid kaks leekides Porschet. Leegitsevad autod olid külmas messikeskuses võimas vaatepilt, kuid ka väga teretulnud soojendus.

Viimane ala, külgkorviga mootorrattapolo. Hobused, jällegi ebasobivad, olid välja jäetud ning eelistati mootorrattaid, millele olid kurikad külge monteeritud. Võistkondasid tervitati rahvushümnidega ning Soome võistkonnale mängiti Nokia tunnusmuusikat. Motopolo oli tempolt ja vaatemängult oluliselt nõrgem, kui sellele eelnenu ning tõi kaasa ka veidi kummalise lõpu. Oleks oodanud suuremat välku ja pauku.

Kui vahepeal tundus, et Soome publik sulas üles, siis polo lõppedes ja Soome võidu teatades, tõusid kõik kui üks mees püsti, kui Clarkson ütles, et see on Top Gear Live’i poolt kõik. Aplausi summutas saalist välja kiirustamine ning ka lahkudes ei tundunud emotsioonid ülevoolavad olevat. Saalist lihtsalt valguti välja ilma suurema kärata.

Top Gear on legendaarne põhjusega. Telesaade on väga kvaliteetselt toodetud ning sinna pannakse tohutult raha. Kas sama elamust saab ka live šõust oodata? Kaheldav. Veidrad masinad nagu V8 mootoriga lava, ilutulestik, trikitamine ja superautod on kindlasti elamusterohked, kuid telesaatega võrreldes jäi emotsioon üllatuslikult nõrgaks. Kuna aga Top Geari eestvedajate puhul on tegemist ka koomikutega, sai meel siiski lahutatud.

Top Geari andunud fännidele igaks juhuks live šõud ei soovitaks, sest ootused võivad petetud saada.

Meelelahutuslikult oli tegemist suurejoonelise ning professionaalselt läbi viidud vaatemänguga, kuid pealtvaatajale tundus midagi siiski puudu jäävat. Sama salaja, kui üritus algas, haihtus ka terve messikeskusetäis inimesi märkamatult Helsingi öösse.