Esimesed Passat CCd on meie maale juba tellitud ning varsti kaunistavad need siinseid tänavaid nagu moodsa kupeesedaani esiklaseks peetavad Mercedes-Benz CLSid. See on auto, mille disain on nii hästi õnnestunud, et on võitnud ka põliste Mercedese-vihkajate südamed. CLS töötas 21. sajandi kupeesedaani segmendi üles ja istub nüüd juba mõnda ega rahulikult kamina ees ning joob, jalg üle põlve, aeglaselt brändit nagu mõni aadlimees oma kõrgperioodil.

Nagu aadlimeeste puhul ikka, on nende suguvõsa pärit juba iidamast-aadamast. CLS pole sugugi esimene kupeesedaan autoajaloos. Võtame näiteks kasvõi brittide Rover P5 kupee kuuekümnendate teisest poolest. Täna saadal olevaist on VW Passat CC aga tõesti alles esimene alternatiiv ning võib VWle mõjuda samamoodi nagu CLS Mercedesele. Volkswagen on lihtsa rahvaauto staatusest ammu välja kasvanud ja võtnud uueks lipukirjaks unistuste autode laiemale ostjaskonnale kättesaadavaks tegemise. Juba hiljuti proovitud EOSe juures ilmnes, et neil on tõsi taga. Analoogse hinna ja sisuga konkurenti EOSe tippversioonil nagu polegi.

Kupeesedaan pole just kõige praktilisem keretüüp. Sellise suure, ent neljakohalise auto omanime, kus tagaistmel on vähem pearuumi kui tavalises sedaanis, on ikkagi luksusasi. Seda peab saama endale mitte ainult rahaliselt, vaid ka sisuliselt lubada. CLSi hinnad algavad 864.000.- kroonist, Passat CC tippversioon aga summast 564.900.-! Prooviauto oligi suurima mootoriga, milleks 300 hj arendav 3,6-liitrine V6. Kuuekäigulise DSG automaatkastiga varustatult liikus see sedaan sajani juba pea superautoliku 5,6 sekundiga. Analoogse dünaamikaga CLS 500 maksab juba kaugelt üle miljoni! Nii tundubki päris uskumatu, et VW on suutnud luua luksusliku, võimsa ja päris kena disainiga kupeesedaani, mis ei ründa turul seni valitsnud härrasmeest, vaid tekitab endale sisuliselt samas nišis uue isikliku sektori.

Kas aga VW suudab olla aadellik nagu CLS? Mõnele pildilt ehk tõesti kuumal plaadil laiali sulanud Passatit meenutav CC muutub päris elus ümber auto tiireldes väga sümpaatseks. Meie proovisõidul autosse sattunud inimestest lubasid paar tükki täiesti tõsiselt kohe maaletoojalt pakkumist küsida. Kui uus Fiat 500 kõrvale jätta, siis pole sellist asja rohkem juhtunud.

Justkui maanteel õhumassiivi all salaja kihutamisele viitav nooljas profiil on vähemalt sama elegantne kui CLSil. CC esiots meenutab aga pigem Mercedese uut CL-klassi. Auto on samas selgelt VW, kuid kuna midagi nii klassikaliselt elegantselt pole VW juba ammu pakkunud, ei taha mõistus kogu „krediiti“ kohe Volkswagenile anda. Nimetatud 3,6-liitrine V6 on võimas, aga äärmiset vaikne. Kindlasti oleks sel potentsiaali tuua kuuldavale põrgulikult kauneid helisid, ent soliidsuse huvides on kõik 300 hobust sosistama sunnitud. Ning see sajani kiirendamine 5,6 sekundi jooksul toimub hobustel nii konsensuslikult, et salongis viibijad tegelikku kiirendust ja kiirust ei tajugi. Kõik toimub siidjalt ja pehmelt. Autolaes pole ka ühtegi käepidet, kust hirmunult kinni haarata. Nii on salongis hoitud ühtlasi puhtamat joont. Luksuslikkust lisab kahtlemata avar klaaskatus, mis autost väljapoole ka avatav.

CC interjööris on meeldiv viibida. Eriti kena on klassikaliste nahkistmete vorm ja tegumood. Juhti paitab hulk detaile, nuppe ja panipaiku, mis kenasti konsoolist siit-sealt välja liiguvad. Ainult parkimisanduri tabloo aknalaua vasakul nurgas näib olevat disainereil juba valmis autole hiljem lisatud. Et siiski teinekord suure mootori pakutavat potentsiaali ära kasutada, on CCs ka võimalus vedrustuse jäikust sättida. Tõsi, selle nupp jääb sõidu ajal üsna ebamugavalt käigukangi taha peitu, nii et sportliku, normaalse ja pehme seade vahel valimiseks tuleb veidi küünitada. Teinekord ei saa taoliste süsteemide toimimisest pardal arugi, nagu näiteks on rakse vahet teha Fordide roolijäikuse astmetel. CCs mugavusrežiimilt sportlikule üle minnes on jäigenenud vedrustus aga hetkega tajutav ning sama kiirelt muutub sõit soovi korral taas siidjaks. Maanteel aitab sõidurajahoidja, mis hea märgistusega teel autot sajal hoiab. Käsi siiski päris tasku ei tasuks panna, kuna vähem laugetes kurvides palub auto inimesel juhtimine taas üle võtta.

Passat CC reklaamides rõhutakse enim siugjale vormile ja sujuvatele kerejoonetele. Oli meeldiv tõdeda, et CCs on ka seda sisu, mida kupeesedaani aadellik autoklass eeldab. Kuigi katusejoon langeb, mahub tagaistmetele paar 180 cm isikut väga mugavalt. Pagasiruum on suur ja lubatud keskmine kütusekulu 10,1 l/100km sugugi mitte utoopiline. Iga kord, kui oma Passat CC sportautolikult raamideta küljeukse avad, võid oma eluga rahul olla.