Tagant otsasõidul või laupkokkupõrkel deformeerub sõiduki esiosa. Selle tulemusena liiguvad pedaalid salongis juhi poole. Jõud kantakse piki sirgeid jalgu otse vaagnani, mille tagajärjel on juhil sagedaseks vigastuseks vaagnaluu murd või löögi tagajärjel purunenud reieluu.

Tagant otsasõidu korral liigub autos sõitja pea vabalt ja järsku taha-, ettepoole või kõrvale. Liiga madal või kauge peatugi võimaldab peal “niidi otsas” liikuda liiga kaugele. Kaelale rakenduv tugev koormus võib põhjustada tõsise lülisambavigastuse.

ISTE PAIKA

  • ! Istme paikasättimist alustatakse alati alumisest istmepadjast. Õige asend juhil on selline, et siduri- ja piduripedaali põhja vajutades jalad ei läheks sirgeks vaid oleksid väikese nurga all põlvest kõverdatud.

Kaassõitja sätib istme armatuurist piisavasse kaugusesse, nii, et jalad on kergelt kõverdatud asendis ja toetuvad reite keskpunktini istmepadjale. Kui autol on istmepadja pikendamise võimalus, võiks pikemat kasvu sõitja seda kasutada.

  • ! Istme kõrguse reguleerimisel tuleb jälgida reeglit, et katuse ja pea vahele peab jääma vähemalt rusika jagu ruumi. See väldib õnnetuse või järsu manöövri korral pea paiskumist vastu lage.
  • ! Juht peab jälgima seljatoe kaugust roolist. Seljatugi kaitseb sõitjat tagant otsasõitude korral ja laupkokkupõrke lõppfaasis. Seljatoe reguleerimine toimub, toetades (mitte surudes) õlad vastu seljatuge ja sirutades käed roolile: õige seljatoe asendiga ulatuvad randmed roolirattale ning rooli kõige ülemises asendis on käsivars pingutamata asendis kerge nurga all.

PEATUGI PAIKA

Auto istme peatoel on oluline roll inimese pea toetamisel: pea on raske, kael suurte jõudude rakendudes liiga peenike. Inimese pea kaal on umbes 8% tema kehamassist, näiteks 75 kg raskuse kodaniku pea kaalub keskmiselt 7-8 kg. Kokkupõrkel kerkib inimese keha autoistmest isegi 10 cm kõrgemale, pea liigub hooga kuklasse ning siis tagasi ette.

Ja ehkki pea vastu seina tagumine kulutab keskmiselt 150 kcal tunnis, võib autoõnnetuses ilma jääda sellestki võimalusest, oma pead millegi vastu prõmmida – tõsine seljaajuvigastus katkestab viimsegi ühenduse pähklisuuruse aju ja lihaskonna vahel. Ei mingeid impulsse enam.

Kaasaegsetes autodes on olemas aktiivpeatoed, mis pehmendavad järske pealiigutusi ja vähendavad kaelale mõjuvat koormust, aga seda vaid juhul, kui nad on õigele kõrgusele sätitud.

  • ! Peatoe asend on õige, kui toe ülemine serv on pealaega tasa. Siruta mõlemad käed pea taha, haara peatoest ja tõmba see üles. Peatoe keskkoht peab täpselt kuklaga kokku sattuma – toeta pea vastu tuge ja veendu, et tunned keskkohta kuklas.

PEEGLITE REGULEERIMINE

Kui iste ja peatugi on paigas, on aeg sättida õigesse asendisse tahavaatepeegel ja küljepeeglid. Peeglisse jääv vaateväli tagab turvalise liiklemise – seega on oluline, et juht näeks maksimaalselt teele.