Esimene küsimus, mis tekib, vaadates kaasavõetavate asjade kuhja – kuidas see kõik autosse ära mahutada? Enamus meist läheneb loovalt ja paigutab asjad oma äranägemist mööda pakiruumi ja salongi, vajadusel jõuga mahtumisele kaasa aidates. Võimalik, et reis kulgebki suuremate intsidentideta ja kogemus “mis juhtub, kui…?” jääb saamata. Kui aga juhtub, siis võib hooletult pakitud sõiduk osutuda vaenulikuks käruks, kes sõitjaid tappa või vähemalt vigastada üritab.

HINDA VÕIMALUSI Auto pakkimine ei ole maailma kõige viimane asi, mida enne autosse istumist teha. Asjade sõidukisse pakkimine on süsteemne tegevus, mille läbiviimiseks on vaja aega ja kainet kaalutlemist.

  • * Tee tutvust oma sõiduvahendi panipaikadega. Hinda pakiruumi suurust kaasavõetava nodi seisukohast, vaata üle kinnitused ja võrgud, mis võimaldavad eri tüüpi esemeid paremini paigutada. Arvuta välja ka, mitu reisijat sinuga kaasa tulla saab. Reegel “üks koht alati vaba” on siinkohal jälle abiks.
  • * Kuula kasutajakogemust: näiteks 5-kohaline universaalkerega sõiduk mahutab kuni 4 sõitjat ja nende 1+1 pagasi: iga sõitja kohta 1 kohver või suurem seljakott ning 1 kaasaskantav kott.
  • * Pea meeles, et automatkale minnes on sul pakkimiseks kasutada ainult pakiruum. Lahtised esemed salongis on ohutuse seisukohalt lubamatud. Seega, arvesta võimalusi hinnates ainult auto pakiruumi ja selles olevate panipaikadega.

Erandiks on mudelid, kus on salongi sisse ehitatud panipaigad – näiteks Honda Civicul on nutikas “istmepagasi”-süsteem ning Jeep märki kandvast toodangust leiab tihti vahvaid toolialuseid laekaid arvutite, raamatute jt. lamedate esemete jaoks.

PAKI NAGU POEKOTTI Poekoti kuldreegel on, et raskemad asjad käivad allapoole ja külgedele, kergemad peale. Sealjuures on tähtis jälgida, et lödi kott ei lähe raskuskeskmest välja, ehk ripub sangadega kenasti käevangus, kandjat ühele või teisele poole kallutamata.
Loe edasi siit