Lemmikloomade autos sõidutamist ei reguleeri otsesõnu ükski seadus – liiklusseaduse mõistes on sõitja isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. Siinkohal tekitab segadust õnnetu sõna “isik”, sest loom on… loom. Õnneks on see “hall tsoon” näiline; loomakaitseseadus kohustab inimest oma looma heaolu eest hoolitsema.

Liikluses on asjad aegade jooksul loomasõbralikuma suuna võtnud: kui auto sõidab tänaval koerale otsa, on uudistes neljajalgne samasugune õnnetuses kannatanu nagu on inimene. Kui aga koer või kass autos sõidu ajal ringi hüpeldes eksitab juhti nii, et see põhjustab liiklusõnnetuse, on autojuht vastutav looma kinnitamata jätmise eest: olgu neljajalgne sõber seaduse silmis veos või sõitja, ei tohi ta juhi vaatevälja piirata ega juhti segada.

Õnneks on inimeste teadlikkus lemmikloomade transportimisel kõvasti tõusnud ning elukatele mõeldud turvavarustus on tänapäeval olemas iga vastutustundliku loomaomanikust autojuhi arsenalis. Ka autotootjad arvestavad lemmikute sõiduvajadusega järjest rohkem – näiteks on saksa autotootjatel olemas erivarustuse nimekiri, kust saab tellida nii sobiva istmekatte kui turvatraksid koera tagaistmel sõidutamiseks või suuremale loomale pakiruumi vaiba ja turvavõre ning -väravad.