Autoostu ABC: enne kui uue auto ostad, vaata huvi pärast energiamärgist!

 (10)
HEITGAAS
Foto: Priit Simson

Auto energiamärgisest kui ostuargumendist räägitakse Eestis vähe ning tõenäoliselt on neid ostjaid, kes sõiduki üksnes vale tähe pärast ostmata jätavad, mõni üksik.

Järjest karmistuvad keskkonnanõuded ning nn roheliste tehnoloogiate pealetulek muudab lähimate aastate jooksul turu trende aga sedavõrd, et madala saastetasemega sõidukid lähevad rohkem hinda, kirjutab Accelerista.com.

Juba mõnda peab kõikidel Eestis uuena müüdavate autode näidistel olema küljes energiamärgis. Märgis annab ostjale infot auto kütusekulu ja kui süsihappegaasi heitmekoguse kohta.

Energiamärgise-alane info tekitatakse Maanteeameti liiklusregistri andmete põhjal ning seda saab luua Maanteeameti kodulehel.

Sõiduauto kütusekulust ja süsinikdioksiidi (CO2) heitest tarbija teavitamine on tegelikult olnud müüjatele kohustuslik juba 2005. aastast, aga energiamärgise nõudeni jõuti 2015. aasta alguses. Iga aasta 1. aprilliks on müüja kohustatud energiamärgist uuendama, vastavalt Maanteeameti andmetele.

Auto energiamärgis on ülesehituselt sarnane kodumasinate küljes olevate infolipikutega: mida rohelisem värv, seda keskkonnasõbralikum auto. Kõige ökonoomsem ja ökom on A-energiaklassi auto, kõige suurem kütuseröövel ja õhusaastaja on tähistatud G tähega.

Seotud lood:

ENERGIAMÄRGISE ALUS ON CO2 HEITMEKOGUS

Sõiduautod on klassidesse jagatud absoluutse CO2 heite põhjal ehk madala CO2 heitkogusega auto on olenemata auto tüübist klassis “A” ja suure heitkogusega auto klassis “G”.

Energiamärgisel on nõutav ära näidata 10 000 kilomeetri läbimise kütusekulu maksumus eurodes ja see peab põhinema keskmisel kütusekulul 10 000 kilomeetri kohta.

Kütuse hind arvutatakse eelmise kalendriaasta hinnangulise keskmisena. Maanteeamet uuendab energiamärgise keskkonnas kütuse hinda igal aastal. Sellest tuleneb ka automüüjate kohustus, aastas korra energiamärgist uuendada.

Energiaklassid on määratud arvestades eri huvigruppide arvamusi, teiste riikide kogemusi, Eesti autoparki ja selle ajaloolist CO2 heite muutust ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohast uute sõiduautode keskmist CO2 heitkoguse taset.

2014. aastal oli Euroopa Liidu keskmise uue sõiduauto süsihappegaasi heitkogus 123 grammi kilomeetri kohta, Eestis oli samal aastal keskmine sõiduauto CO2 heitkogus 140 grammi kilomeetri kohta.

Loe täisteksti saidil Accelerista.com