Psühholoog ja finantskäitumise nõustaja Ramit Sethi annab oma blogis iwillteachyoutoberich.com lihtsaid soovitusi neile, kes ei taha kõigest heast ja ilusast oma elus loobuda, kuid soovivad oma rahaga siiski mõistlikult ümber käia.

Mida sa vajad?

Auto ostmine algab vajaduste kaardistamisest. Kus sa sõidad, milline on aastane läbisõit, mitu inimest autoga sõidab, kus autot pargitakse? Ka see, mitu tundi päevas auto liikvel on, aitab ostu paremini kaaluda.

Ausalt plusse ja miinuseid paberile pannes jõuab linnaelanik tulemuseni, et autot võib edukalt asendada kas rendiautoga, taksoga või ühistranspordiga. Auto saab lihtsalt rentida ajaks, mil seda päriselt vaja on. Reaalsus on päris valus – auto pidamine on kallis ja enamusele ülejõu käiv.

Ent kui siiski on kindel soov osta auto, tuleks seda teha võimalikult pikaks ajaks. Mis omakorda tähendab head “nina” trendide tundmisel – moraalselt vananenud autoga sõita ei ole just kõige mõnusam. Millist autot valida neist, mis täna müügil? Vaata loo lõpust meie soovitusi.

Rusikareegel

Neile, kellele meeldivad lihtsad lahendused ja rusikareeglid, palun väga – autoga seotud kulutused ei tohiks moodustada rohkem kui 10% igakuistest sissetulekutest. Nende kulutuste hulka peaks mahtuma liising, kindlustus, hooldused ja kütus.

Valem

Autot ostes on hea teada alusvalemit rahakotile sobiva auto soetamiseks. Ja siin pole vahet, kas tegu on erakätesse mineva autoga või firmasõidukiga.

20/4/10 valem jõukohase auto soetamiseks:
20% võib moodustada sissemakse
4-aastane või lühem liisinguperiood
10% igakuistest sissetulekutest võib minna kõigiks autoga seotud kulutusteks (liising, kindlustused, hooldus, parkimine, kütus).

Niisiis, kui tahad osta auto, mis maksab 20 000 eurot ja su kuupalk on 1200 eurot (neto) siis lihtsa arvutuse kohaselt peaks sissemakse olema 4000 eurot (selle pead eelnevalt säästma, et korraga sissemakse ära teha).

Igakuiselt ei tohiks auto peale rohkem kulutada kui 10% ehk 120 eur. Selle 120 euro sisse peaks siis mahtuma nii liising, kütus kui ka kõik muud kulud.

Ei mahu ju! Eriti juhul, kui räägime endiselt hinnaklassis 15 000 – 20 000 eurot olevatest autodest – niisugused ja sellest kallimad sõidukid on Eestis müüdavate uute autode hulgas levinuimad.

Kui nüüd arvestada, et Eestis on üldiselt liisinguperioodiks 5 aastat ja see võimaldab saavutada enam-vähem talutava kuumakse 200 euro kandis (sisaldab liisingut ja kaskot), siis 10% reeglit järgides peaks autoostja netopalk olema 2000 eur.

Liisingu katab sissetulek selle reegli alusel sel juhul jah, aga kütust, hooldusi, autopesu ja parkimistasusid siin sees ikkagi veel pole. Isegi kui tegu oleks eriti odava elektriautoga, ei mahuks see kuidagi selle valemi alla.

Ja nüüd meenutame, et keskmine brutopalk on Statistikaameti värsketel andmetel juunikuu kohta 1354 eurot ehk netopalk antud juhul on 1127 eurot.

Kas Eesti inimestele on liisinguauto tegelikult mõttetu kulu või ameerikalikud rahasoovitused meie kandis lihtsalt ei tööta? Eks otsustage ise. Ja kaaluge uuesti (eriti linnas elades) võimalust, rentida auto vaid nendeks päevadeks kui tegelikult vaja on.

Osta kasutamiseks

Finantsnõustaja hinnangul on üks rumalamaid otsuseid osta uus noobel auto, kulutada sellele hulk raha ja see siis paari aasta pärast maha müüa.

Aga mis sellel otsusel siis viga on? Aeg. Ehk siis see, kui kaua autot kasutada enne, kui see ära müüa. Ükskõik kui hea hinnaga uus auto kätte saada, kui see paari aasta pärast maha müüa, on rahakaotus garanteeritud.

Seetõttu on tähtis valida truult teeniv auto, seda korralikult hooldada ja sõita nii kaua kui üleüldse võimalik. Ja kui võtta siin appi 10%-reegel, siis enamus meist tõesti ei peaks noobelklassi vaatama.

Kui just pole plaanis soetada mõni “uus klassik”, mida aasta(kümneid) kasutada, klantsida ja lõpuks garaaži panna, et sellega vaid tähtsatel päevadel uhkelt ringi vurada.

Kas oskate nimetada mõne auto, mis täna müügis, ja millest tulevikus räägitakse kui klassikust, mis väärtust kogub? (Peale Subaru STI muidugi, mis tootmisest maha läheb ja sellega endale harulduste seas koha teeb…).