Autoomaniku ABC: kuidas müüa kasutatud autot nii, et ostjalt mitte petta saada?
Veel mõni aasta tagasi võis kasutatud auto ostmisel korralikult tünga saada, ja seda ka pealtnäha korraliku järelmüüja juures. Siis võtsid kolm riigiasutust asja käsile ja tegid kampaania Osta targalt.
Panustati ostjate teadlikkuse kasvatamisele ning õpetati, kuidas mitte pügada saada. Kurikuulsalt Kadaka autoturult kadus seepeale nii mõnigi automüügiplats ning piirkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt hakkas isegi riigimakse laekuma.
Ehkki ajad on muutunud ja teadlikkus tõusnud, on auto ostmine järelturult jätkuvalt nagu Kolgata tee, kus vastanduvad müüja lootus saada oma tranduleti eest võimalikult suur summa ning ostja ootus leida odavalt uuevääriline auto.
Tänuväärne teavituskampaania on ostjaid õpetanud tegema targemaid valikuid, aga toonud ka kaasa pendli teise äärmusse liikumise – järjest enam tuleb kokku puutuda pahatahtlike autoostjatega, kes oma õigustele rõhudes automüüjat “murdma” hakkavad.
Õigusi ei nõuta mitte ainult kasutatud autode müügiga tegelevate firmade käest vaid ka eraisikust müüjalt, kes on müünud oma kasutuses olnud autot ilma ärilise kavatsuseta. Meie järgnev jutt puudutabki eraisikute vahel tehtud ostu-müügitehingutel ette tulevate karide vältimist.
Eraisikust automüüjad löögi all
Inimeselt-inimesele autoturul on järjest tavalisem, et ostjate ootused omandavad jaburaid mõõtmeid ning oma tarbijaõigustega vehitakse igal pool.
Olgu öeldud, et kasutatud autode müügiga tegelevalt ettevõttelt võibki ostja rohkem nõuda, kuid kainet mõistust rakendama kutsuks ostjaid ka selles küsimuses.
“Mulle ei meeldi see auto ja sellel on liiga palju vigu. Tahan selle tagasi anda ja raha tagasi saada!” Just nii kirjutas üks värske autoostja auto müünud naisele paar päeva pärast ostu-müügitehingu vormistamist.
Hämmingus müüja pöördus intensiivse ostjaga toime tulemiseks juristi poole, et saada selgust, millal on ostjal õigus leping üles öelda ja millal mitte.
Esimene asi, mida ostja ja müüja teadma peavad käsi lüües: eraisikute vaheline tehing erineb ettevõttega tehtud tehingust – pooled jõuavad kokkuleppele auto hinnas ning sõlmivad võlaõigusliku lepingu. Seost tarbijakaitsega siin pole ja eraisikust müüjat see ei puuduta.
