Eesti Päevaleht kirjutas, et Eesti automüüjad ei oska hinnalangust kuidagi põhjendada, kuigi see oli Euroopa Liidu kontekstis väga märkimisväärne.

Rohkem langesid uute autode hinnad vaid Küprosel, teistes riikides oli hinnalangus väiksem või hinnad isegi tõusid.

“Mul on seda raske uskuda,” ütles autode müügi- ja teenindusettevõtetele liidu (AMTEL) tegevjuht Jaak Uudla Eurostati andmetega tutvudes. “Vahepeal on tulnud uusi mudeleid ning kuna nende varustus on täiuslikum, on paratamatult hinnad hoopis tõusnud.”

5,8protsendiline hindade langus oli üllatuseks ka Nissan Balti turundusjuhile Ringo Rahumeelele. “Võib-olla kaasasid nad statistikasse rohkem väikeautosid. Mõningatele Aasia autodele rakendus 1. maist tollimaks, mistõttu peaksid hinnad hoopis tõusnud olema,” ütles ta.

Eurostati iga-aastases uuringus võeti arvesse 18 Euroopa ning 8 Jaapani autotootja 90 enimmüüdavama mudeli soovituslikke jaemüügihindu erinevate liikmesriikide jaoks.

Rahumeele sõnul töötab tehase soovituslikud jaemüügihinnad tegelikult välja sissetooja, kuna autotehased ei ole alati konkreetse turu olukorraga kursis. “Sellele vaatamata oleks pigem reaalne, kui Eestis oleksid hinnad aastaga samale tasemele jäänud või pisut tõusnud,” ütles ta.

Silberauto PR-juhi Raivo Murde hinnangul võib statistiline hinnalangus tuleneda sellest, et paljud automüüjad tegid viimasel aastal sooduspakkumisi oma vanadele, kuid populaarsetele mudelitele, enne kui nende müümine hoopis lõpetati ja uutele mudelitele keskenduti. Konkreetsete näidetena nimetas ta Citroën Xsara, Peugeot 406 ning Mazda 323. Ka Toyota vanemad mudelid olid soodushinnaga müügis.