Hommik algas ärimeestele autode tutvustamisega. Ning peale seda asusime teele Lätti umbes pooletunnise hilinemisega.

Peale paarisaja meetri läbimist seisime raudtee ülesõidu tõkkepuude taga ning ootasime nähtamatu rongi möödumist. Kui lõpuks poomid üles tõsteti tabas meid nostalgiline vaatepilt. Selle raudteeülesõidul oli administraatoriputka, kus tädikene nuppu vajutas ja opereeris tõkkepuudega. Ja see putka oli samasugune nagu meil Eestis üheksakümnendatel. Suur segadus nähtamatu rongi pärast tekitas sadade meetrite pikkuse ummiku. Mis suurendas meie pooletunnise hilinemise pea tunniseks.

Liikusime edasi autosi tankima ja vahetama. Kuna kütusekaartidel on 100L limiit, siis see andis veel omakorda põntsu meie hilinemisele, ning peale seda tekkis veel omakorda segadus autode vahetamisega. No olgu peale, nüüd hilinesime oma etteantud plaanist umbes kaks tundi.

Ja nüüd kus asi tundus jälle sujuvat, leidsime ennast jälle seismas, seekord teetööde tõttu. Mis siis ikka, kui juba nii lootusetult hiljaks jäänud, mõtlesin, et enam hullemaks ikka ei lähe.

Aga oh ei, paleesse jõudes jaotati ära mis autod pildi sessioonil osalevad ja millised parklasse jäävad. See käis kuidagi sujuvalt kuid edasine läks ikka sama rada pidi. Fotograafid sattusid hoogu ja ei tahtnud kuidagi pildistamist lõpetada. No kuidagi saime ikkagi minema, vahetasime autosi jälle ja Riia jõudis aina lähemale.

Kuid kuna olime juba katastroofiliselt hilinenud, polnud enam vahet, kas teha veel üks auto vahetus või ei. Seega otsustati veel autosi vahetada.

Lõpuks jõudsime väikse hooviga pesulasse kus tekkis omakorda segadus ruumi puuduse tõttu. Õnneks autod jäid terveks ja saime kiiresti ka suhteliselt sujuvalt sealsest segadusest võitu. Kuidagi olime ka hilinemise aega tagasi võtnud, ning nüüd ootas meid ees tipptund Riias, mida pidime läbima hinnaliste võõraste autodega.

Kui sihtpunkti jõudsime, tundsime kergendust ja show sai alata. Kahjuks külma ilma tõttu polnud rahvast palju, kuigi kohale oli toodud ka vanaautosid. Siin on paras kutsuda üles publikut Show'd vaatama.

Ning lõpuks oligi õhtu käes, kuna hotelli parkla kitsaks jäi, tuli mõned autod mujale parkida, mis muidugi mõjus meie vaba ajale ja nüüd jõudsime hotelli paar minutit enne õhtusööki. Kiirelt võtsime endale hotellitoa, vahetasime riided ja jõudsime ka õigeks ajaks ühisele söömale. Nii, et siis kõlab tõesti see vanasõna hästi "Lõpp hea, kõik hea."