Allveejalgratas Venemaalt

Juba kuus aastat on meist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel Peterburis tegeletud omalaadse sõiduki, osaliselt reisijate lihasjõul liikuva allveepaadi Goluboi Kosmos (Helesinine Kosmos) konstrueerimisega. Kui paat tõelisuseks saab, hakkab see hõlbustama kuurortides suvitavate turistide sukeldusretki.

Autoriks vene tippinsener

Projekti eestvedajaks on 1986. aastal Nõukogude leiduri tiitli pälvinud ja 2004. aastal laevaehituse kategoorias Venemaa aasta inseneriks kuulutatud Vladimir Taradonov. Tema kõrval osalevad ettevõtmises mitmed teised Peterburi Riikliku Merendustehnika ülikooli teadlased, Piiteri laevaehitusfirmad, ärimehed jne, kirjutab ajakiri Tarkade Klubi.

Taradonov ütles Tarkade Klubile, et viimasel ajal, mil kogu maailm majanduskriisis vaevleb, kulgeb projekti edasiarendamine väga aeglaselt. Põhjuseks eelkõige raskused rahastajate leidmisega. Ometi pole ta alla andnud ja loodab, et ühel päeval valmivad allveepaadid juba masstootmises.

Paadid saavad olema väikesed ning peaksid mahtuma sõiduauto järelkärule. Potentsiaalsete klientidena nähakse eelkõige kuurorte, kus asjaarmastajad allveepaadiga sukeldumise võlusid proovima lastaks.

Liigub elektri ja lihaste jõul

Allveepaadi idee autorid rõhutavad, et erinevalt paljudest varasematest allveepaatidest liigub veesõiduk osaliselt lihasjõul. Inimjõudu ning Coanda efekti ära kasutades on vee all võimalik läbi ajada väikese, kõigest 0,6-0,8-kilovatise võimsusega elektrimootoriga. Võrdluseks, Hollandi U-BoatWorxi kahekohaline allveepaat CQ2, millest Tarkade Klubi veergudel on juba juttu olnud, vajab vee all liikumiseks seitsmekilovatist mootorit.

Ajakirja Tarkade Klubi juuninumbris:

• Kes on kõige populaarsemad katseloomad?

• Mida ennustavad unenäod

• Tülid maailma levinuima kirjatüübi ümber

• Kuulus skeptik käis Eestis

• Merebioloogi maailm

• Kas maavärinad annavad tulekust märku?

Väiksem energiavajadus vähendab ka akude mõõtmeid. Väiksemad akud, omakorda, võimaldavad jätta suurema osa paadi seinapinnast spetsiaalsest akrüülklaasist akende jaoks.

Põhimõtteliselt saab sõiduvahendi akusid laadida otse veepinnal, kasutamata kõrvalist abi. Selleks tuleb pinnale tõusnuna vaid pedaale sõtkuda.

Kasutab ära füüsikaseadusi

Jalgrattur suudab vastavalt oma vastupidavusele 1-3 tunni jooksul arendada võimsust 0,2-0,4 kilovatti, tippsportlane võib väntamisega 10-15 sekundiks jõuda kuni 1,5 kW võimsuseni. Allveepaadi horisontaalseks liigutamiseks vee all kiirusega 1-1,5 m/s vajatakse sõukruvisid kasutades 2,5-5 kW jõuallika võimsust. Pedaale sõtkuvatest reisijatest niisuguse allveepaadi piisavalt kiireks liigutamiseks seega ei piisa.

Vene teadlased aga usuvad, et sõukruvide asemel tuleb kasutada hoopis allveepaadist väljuvat õhujuga. Nii tuleb sõitjatele appi ka Coanda efekt.

Tegu on nähtusega, millega võite kokku puutuda näiteks nõusid pestes. Kui vesi jõuab kraanist pestava lusika kumera pinna lähedusse, ei liigu see mitte otse alla, vaid liibub vastu lusika pinda.

Efekti on seni ära kasutatud nii lennunduses, veetranspordis kui mujal. Allveelaevanduses tuleb efektist tulu saamiseks tegeleda nii keeruliste arvutuste kui mudelite katsetamisega.

Konkurentidest kordi odavam

Kui näiteks hollandlaste CQ2 maksab 140 000 USA dollarit ehk 1,7 miljonit krooni, siis venelaste masin hakkab olenevalt toodetavast kogusest maksma 30 000-70 000 dollarit ehk 350 000 kuni 825 000 krooni. Konkurente on loomulikult veel, kuid just hollandlaste allveepaat oli seni üks odavamaid. Vene insenerid lubavad, et nende allveepaadi juhtimine on lihtsam kui konkurentide toodangu puhul.

Tehnilised andmed

Tootja: MIT Ltd (Venemaa)
Kohti: 2
Maksimaalne töösügavus: 40 m
Maksimaalne kiirus vee all: 5,6 km/h
Maksimaalne aeg vee all: 4 h
Võimsus: 0,6-0,8 kW
Mass: 2000 kg
Pikkus: 3,5 m
Laius: 2 m
Kõrgus: 1,2 m