Liiklusseaduse sõnastuses on väsimusseisund liiklusohtlik terviseseisund, mis takistab juhil liiklusolude täpset tajumist.

Tavamõistes kasutatakse samas tähenduses tihtpeale termineid “väsimus”, “unisus”, “uimasus” (inglise keeles fatigue, sleepiness, drowsiness) ehkki nende tähendus on mõnevõrra erinev.

Väsimus ja unisus: mõlemad on ohtlikud

Väsimus (fatigue) on seotud kas füüsilise või vaimse töö tegemisega. Siia alla käib ka kontoritöö või töötamine siseruumides ekraanide taga.

Väsimus tähendab energia puudumist, motivatsioonilangust, vastumeelsust või suutmatust teha tööd ning viia mingi tegevus lõpule. Väsimus on keha signaal lõpetada käsilolev tegevus. Väsimus võib olla nii füüsiline kui ka vaimne.

Unisus (sleepiness, drowsiness) on neuro-bioloogilise vajadus magada, mille tulemuseks on füüsiline vajadus uinuda, välja magada.

Seega saab vahet teha väsimuse ja unisuse vahel: kui väsimus roiutab, tekitab motivastioonikriisi ja nullib soovi tegutseda, siis unisus on konkreetne vajadus magada, akusid laadida.

Oluline on teada, et unisuse ja väsimuse põhjused võivad olla erinevad, kuid tagajärjed on peaaegu samad – põhiliselt avaldub see nii füüsilise ja mentaalse töö soorituse langusega.

Pole vahet, kas oled väsinud või unine, sinu elu on häiritud, sinu töökvaliteet kannatab ja sinu autojuhtimine on ohtlik. Loe siit rohkem.

Kiirtee hüpnoos

Nn autopiloodina juhtimine või juhtimine teadlikkuseta (ingl k driving without awareness, lühend DWA, sh kasutatakse väljendit white lane fever ehk valge joone palavik).

Mõnikord aetakse segamini väsimus ja auto juhtimine teadlik olemata. Juht sõidab nn autopiloodina: tal on madal tähelepanelikkuse tase, kuigi ta ei ole mõjutatud väsimuse peamistest põhjustajatest.

Autopiloodile lükkavad vähene ja halva kvaliteediga uni, pikad töötunnid või töö tegemine nt hilisõhtul või öisel ajal, mis tavapäraselt magatakse.

Kui juht n-ö ärkab „autopiloodi“ seisundist, siis ta ei mäleta teelõike, kus sõitis. Seda nimetatakse ka „kiirtee hüpnoosiks“ (ingl k highway hypnosis).

Autopiloodina sõites on silmad avatud, kuid nn mikroune seisundis juhtidel vajuvad silmad mõneks sekundiks kinni.

Ernest Hilgardi teooriast tulenevalt on hüpnoos vahelduv teadlikkus (justkui teadvuse kahestumine) – autojuht tegeleb mõttes teise probleemi lahendamisega, aga samal ajal on säilinud füüsilised funktsioonid sõiduki juhtimiseks.

Kiirtee hüpnoos tekib kõige tõenäolisemalt pikkadel, sirgetel maanteedel ja kiirteedel. Teadlikkuse kahestumist süvendavad omakorda tänapäevased turva- ja juhiabid: kui autol on sisse lülitatud realt kaldumise abisüsteem, kohanduv kiirushoidik, radarid ja kaamerad, tunneb juht, et ta võib juhtimise asemel tegeleda muude asjadega ja ka tüdimus tekib kiiremini.

Märgid, et sul on väsimus

- sa haigutad tihti
- sul on „liiv silmas“ tunne
- su silmalaud tunduvad rasked, silmad kipitavad, sa pilgutad silmi tavapärasest tihedamalt
- sa ei märka enam teetähistusi, liiklusmärke ja ristmikke
- sa tunned pingest tulenevat peavalu, pead on raske püsti hoida
- sa niheled istmel, mugavat sõiduasendit on raske leida
- sa muutud kärsituks, ärritud kaasliiklejate peale
- sul tekivad keskendumisraskused, sa ei suuda mõtteid koondada ega pilku fokusseerida
- sa ei mäleta viimaseid läbitud kilomeetreid ega viimastel minutitel toimunut
- sa avastad, et oled eessõitjale järsku liiga lähedale sattusid
- sa märkad, et sõidad ebatavaliselt aeglaselt
- sa unustasid käiku vahetada või pöördel suunda näidata
- sa sõidad kogemata, kiirust vähendamata üle teel olevate horisontaalsete takistuste.
- sa kaldud üle tee telgjoone või teepeenrale

Planeeri ja puhka

Lihtne on soovitada, et istu rooli alati puhanuna. On olukordi, kus see lihtsalt ei olegi võimalik. Ent on üks nipp, mis aitab kriitilisi olukordi vältida: planeerimine.

Võta aega ja planeeri oma teekond ette. Eestis aitavad tarktee.ee, Waze, Google Maps. Asu teele kümmekond minutit varem, et jääks aega puhkepeatuste tegemiseks. Kui uni kipub kallale, tee peatus, võimle, ja kui sellest ei ole abi, pargi auto turvalisse kohta ja maga 15-20 minutit.

- maga eelneval ööl vähemalt 6 tundi
- maga vajadusel ka päeval, enne reisi
- planeeri ette puhkepausid ja pikemad sõidud
- väldi sõitmist, kui oled haige või halvas seisus
- ära söö palju ja ära tarbi alkoholi ennen sõitu
- väldi sõitmist varahommikul, kella 01 ja 06 vahel; siis on risk magama jääda kõige suurem
- hea ja reibas reisikaaslane aitab ärkvel püsida, üksi sõites kuula tempokat muusikat
- kui väsimus üllatab keset sõitu, on parim viis väsimuse taltsutamiseks reisi katkestamine
- väsimust tundes jooge kofeiini sisaldavaid jooke ja tukastage 15-20 minutit
- võimelge: venitusharjutused kaelale ja õlavöötmele aitavad väsimuse vastu
- sõida jalad soojas ja pea jahedas, õhk salongis peab olema karge ja värske

Testi ennast! Epworthi unisuse skaala

Kui suure tõenäosusega tunned end unisena või suigatad unele järgmistes situatsioonides, mis ei ole seotud väsimusega?

Kirjelda oma tavapärast käitumist allpool toodud situatsioonides viimasel ajal. Kui sa pole kogenud mõnda situatsiooni hiljuti, siis hinda oma tavapärast käitumist nimetatud olukorras.

Kasuta loetelus toodud olukordades oma käitumise kirjeldamiseks numbreid skaalal 0-3:

0-mitte kunagi
1-pigem harva
2-pigem sageli
3-peaaegu alati.

- istun ja loen
- vaatan televiisorit
- istun tegevuseta rahvarohkes kohas (näiteks teatris, koosolekul)
- olen reisija autos, mis ei ole peatunud 1 tunni jooksul
- puhkan õhtupoolsel ajal, kui olukord seda võimaldab
- istun ja vestlen kellegagi
- istun peale alkoholita lõunasööki
- istun autoroolis, mis on peatunud mõneks minutiks liikluses

Saades kuni 6 punkti, on kõik korras; 7-9 punkti ei anna veel muretsemiseks väga suurt põhjust, kuid parema enesetunde saavutamiseks on soovitav rohkem magada.

Saades kokku 10 või rohkem punkti, tuleb teadvustada, et sinu päevase unisuse määr on liiga suur ning et see võib põhjustada liiklusohtliku olukorra.