Aastaks 2050 Eestisse pool miljonit e- ja 100 000 vesinikautot: tore, aga kuidas!?

 (47)
Aastaks 2050 Eestisse pool miljonit e- ja 100 000 vesinikautot: tore, aga kuidas!?
Foto on illustreerivFoto: Accelerista

Andres Kruus käis Londonis vesinikuteemalisel konverentsil ja mõtiskleb selle üle, milline võiks olla vesinikutranspordi areng Eestis. Kliimaneutraalsust silmas pidades on strateegid ette näinud küll e- ja vesinikautode proportsiooni, aga selgusetuks jääb, kuidas eesmärgini jõuda.

Londoni vesinikuteemalise konverentsi ettekannetest jäi kõlama, et lahendused keerukatele küsimustele on pigem kombinatsioon erinevatest pusletükkidest. Londoni näitel on uued ärivõimalused juba kättesaadavad.

Akudega elektrisõidukid, mis on muutumas peavoolu osaks, on arvestatav jõud heitmevabaduse saavutamisel. “Sabaga seinas” autod on edukalt kasutatavad lühemate distantside läbimisel. Ent nende tulek ei vabasta teid sisepõlemismootoriga autodest, millel on jätkuvalt täita oma roll transpordis.

Sisepõlemismootori positsiooni võtab aegamisi – aga tulevikus kindlasti – üle vesiniku kütuseelement. Kui Eesti kliimaneutraalsuse investeeringukava vaadata, siis leiab sealt ennustuse, et vesinikuliikurid jõuavad suurema lainena Eestisse umbes 15 aasta pärast.

Muutus ei toimu üleöö: olenemata ELMO toetustest, elektriautode odavnemisest, teadlikkuse tõusust ja muust soosivast, on meil e-autosid registris ikka vaid umbes 1500, s-o 0,2% kõigist sõidukitest.

Mis on vesinikutaristu vältimise hind?

Eestis on tehtud lähiminevikus vähemalt üks (ebaõnnestunud) katse rajada vesinikujaama ning üldine hoiak on pigem kõhklev kui jaatav. Pikas perspektiivis peaksime aga küsima, mis on vesinikutaristu vältimise hind meie jaoks? Ja kui me ärkame, kas siis sabassörkijatena nopime üleküpsenud mustika?

Seotud lood:

Aastaid tagasi oli dilemma, kas taastuvenergia arendamine võiks olla Eestis mõistlik. Praegu suudame müüa enamtoodetud taastuvenergiakvoote teistele ja selle eest saadud vahenditega oma elukeskkonda arendada. Tagantjärele on hea öelda, et tark ei torma, aga kalkuleeritult tegutsemine avardab võimalusi.

Seega võib vististi tunda heameelt, et omamaise kliimaneutraalsuse saavutamise investeeringute arvutustes on SEI seadnud 2050. aasta sihiks, et Eestis võiks siis olla 504 000 elektrisõidukit ja 101 000 vesiniksõidukit.

Proportsioonina tundub ju päris hea. Paraku ei saa selleks, et ligilähedaseltki neid koguseid saavutada, pidada tõsiseltvõetavaks lahenduseks analüüsis pakutud 5000 € elektriautode ja 2000 € vesinikautode ostutoetust.

Loe edasi Accelerista lehelt!