Aasta 2014. toob maanteele laservalguse, kandjaks BMW i8 esituled

 (44)

BMW suurima uurimisasutuse, FIZ (Forschungs- und Innovationszentrum) Müncheni korraldatud messil esitleti kaasaja võimsamaid autotulesid. Tulede allikaks on laserdioodid, mis on parematest valgusdiood-autolampidest tuhat korda eredamad ning tarbivad seejuures ligikaudu 60% vähem energiat.

Pooljuhtvalgustusajastu alguseni oli eredaim seaduslik auto valgusallikas ksenoonpirn, (HID lamp, High Intensity Discharge lamp), mis jõudis turule esmakordselt 1991. aastal BMW 7. seeria kupeemudeliga. Auto ksenoonlambi valgusvoog on kuni 2800 – 3500 luumenit ning heledustemperatuur 4000 K. Ent ksenooni gaaslahenduse valgus on võrreldes valgusdioodi või laseriga nõrgem, kollasem ning valguse tootmine vähemefektiivsem.

Selgitavalt: heledustemperatuur võrdleb musta keha ja mittemusta keha kiirgusspektrit. Heledustemperatuur on sellise musta keha temperatuur, mille heledus on sama suur kui vaadeldud mittemustal kehal. Valgusvoo ühik on luumen. Ühele luumenile vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd ⋅ str). Kandela on etalondefinitsiooni järgi valgustugevus, mis võrdub 1/60 cm2 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Üks kandela on ligikaudu ka toaküünla valgustugevus.

Enam kui 130 aastat tagasi Thomas Edissoni leiutatud hõõgniitpirnide tõrjumine Euroopa Liidu majapidamistest aga automaailmas ei kajastu. Need on endiselt populaarseimad autode valgusallikad. Esimesed valgusdiood-esituled valgustasid teed kuus aastat tagasi, Ameerika firma Lexus automargi LS 600h L mudelil. Ent peagi võib tehnoloogiatõrvik edasi kanduda laservalgustusele.

Seotud lood:

BMW laservalguse arendamise töörühmast oli messil kohal projekti rajaja Volker Levering, programmijuht Stefan Weber ning tehnoloogia üks leiutajatest Helmut Erdl.

„Inimene ei pruugi sellest teadlik olla, ent organism teeb heal ja halval valgusel vahet,“ ütles Weber intervjuus veebiajakirja IEEE Spectrum korrespondendile. Weber näitas intervjueerijale BMW uurimisasutuses valmistatud laservalguspaneele, mille kiirgusspekter matkib päikesevalgust, ka heledustemperatuuril 6500 K.

Heledustemperatuur (ligikaudne võrdlus)

  • 1,700 K Tikuleek
  • 1,850 K Küünlaleek, päikese loojumine/tõusmine
  • 2,700–3,300 K Hõõgniitpirnid
  • 3,000 K Pehme või sooja valgusega valged väiksemad fluoressentslambid.
  • 3,200 K Soojem stuudiovalgustus
  • 3,350 K Eredam stuudiovalgustus
  • 4,100–4,150 K Kuuvalgus
  • 5,000 K Ennelõunane päevavalgus
  • 5,000 K Torujad fluoressentslambid või jahevalged väikesed fluoressentslambid (CFL)
  • 5,500–6,000 K Südapäevane valgus, fotokaamera välk
  • 6,200 K Lühikese kaarlahendusega ksenoonlamp
  • 6,500 K Pilves päevavalgus
  • 5,500–10,500 K Vedelkristall- või katoodekraan
  • 15,000–27,000 K Selge eresinine taevas

Allikas: Wikipedia

BMW seadis nüüdseks 2,5 aastat väldanud arendustöö eesmärgiks valmistada päikesevalgust matkiv, parema intensiivsuse ja fookustatavusega autolamp. Uue valgusti heledustemperatuur on vahemikus 5500 – 6000 K, mis on suurim rahvusvaheliste regulatsioonide lubatud suurus. Valge valgus aitab autojuhtidel pimedas hõlpsamini objekte eristada ning ei väsita võrreldes enimkasutatavate autolampidega sedavõrd silmi.

„Usume, et laserid on valgustusmaailma järgmine suur läbimurre, ka maanteeäärsetes kodudes, kaubamajades ja tööstuses,“ ütles sinise valgusdioodi ning Blu-Ray ja kõrglahutusega DVD mängijates kasutatava sinise laserdioodi leiutaja Shuji Nakamura.

Valdavalt teame, et laservalgus ei tohi endale ega teistele silma sattuda. See võib suure tõenäosusega lõppeda jäädava nägemiskahjustusega. Ent BMW valgusti muudab laserkiire polükromaatiliseks valgeks valgusallikaks, mis silma ei riku.

Loe edasi leheküljelt fyysika.ee