67 hukkunut, 1823 vigastatut, lugematu arv kiiruseületajaid – selline oli liiklusaasta 2018

 (26)
Viljandimaal põrkasid libeduse tõttu kaks autot
Foto on illustreerivFoto: Kenno Soo

2018 läheb ajalukku kui süsimust liiklusaasta. Õnnetustes hukkus 67 ning sai viga 1823 inimest. Kõige ohvriterohkemad kuud olid jaanuar, juuni ja juuli, mil liikluses kaotas elu 31 inimest.

Eesti liikluse seni helgeim aasta on olnud 2017. Toimus 1406 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus “vaid” 48 inimest. Vigastada sai 1725 inimest.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et ülemöödunud aastal oli liiklussurmasid tõepoolest tuntavalt vähem, kuid see oli pigem tänu heale õnnele.

Üldine liikluspilt oli kehv siis ja ka möödunud aastal, sest raskeid õnnetusi juhtus samas suurusjärgus. Pilt on püsinud selline 2009. aastast alates. Sellest ajast on aastas keskmiselt toimunud 1400 kannatanuga liiklusõnnetust.

“Peame pingutama, et vähendada õnnetuste arvu, nii kahaneb õnne roll elu ja surma määramisel,” tõdes PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Politsei rahustab liiklust

Augustis ja septembris suunas politsei maanteedele kiirust mõõtma ja oma kohalolekuga liiklust rahustama suuremad jõud. Õnnetuste arv vähenes, aga Sirle Loigo nendib, et kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa: “Raske on täpselt hinnata, milline oli politsei tegevuste mõju.”

Seotud lood:

Politseil puudub ressurss teha lisajärelevalvet liikluses pidevalt, sest see tuleb muude ülesannete arvelt ega ole lihtsalt pikema aja jooksul võimalik.

Tallinn ja Harjumaa "esirinnas"

Kõige rohkem liiklusõnnetusi juhtub tiheasustusaladel: pool kõigist õnnetustest juhtub Tallinnas ja Harjumaal, kümnendik Tartumaal.

Kõige keerulisemad ajad meie liikluses on suvi ja talv. Hea ilm paneb suvel inimesed impulsiivsemalt käituma, talvel on rohkem plekimõlkimisi, aga need pole enamasti raskete tagajärgedega.

“Sügis ja talv on jalakäijatele ohtlikum aeg, sest siis teeb vähene päevavalgus ja sademeterohkus nende õigeaegse märkamise raskeks,” tõdeb Loigo.

Tsikliõnnetused sagenevad

2018. aastal kasvas mootorrattaõnnetuse arv koguni kolmandiku võrra. 2017. aastal ei hukkunud nendes ühtegi mootorratturit, möödunud aastal läks Looja karja aga kuus tsiklisti.

“Inimestel läheb majanduslikult hästi ning neil on vahendeid osta võimsaid ja kiireid mootorrattaid. Pahatihti on nii, et rahakott kannatab kaherattalise ostmise ära, aga sõiduoskused mitte,” nendib Loigo.

Loe edasi Acceleristast!